Alates 2. maist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud näitus „Piirideta aineväljadel”, mis toob kokku 44 kunstniku tööd, kelle suhtumine materjali on üllatav ja kohati äärmuslikki.

Tänasel päeval on kunstisfäärid kaotanud oma kindlapiirilised aineväljad. Vaid üht või teist materjali oma pärusmaana nägevate kunstnike asemele on tulnud aina rohkem valdkondade ja materjalide vahel vabalt liikuvaid autoreid. Nad kasutavad loomuldasa eri lähenemisi, elades keset hübriidset mitmekesisust, mida kogevad tervikuna. Mõnikord on nende meetod justkui mikrokeel, millel on vaid mõni üksik rääkija. Näitusel avaneb just selline transaineline rikkus.

Autorite ja materjalide vahel on alati olnud tihe vastastikune suhe – omalaadne koostöö, millesse sekkuvad teose valmimise käigus füüsikalised ja keemilised omadused, loodusnähtused. Nõnda nõuab autori ego kõrval sõna ka materjali ego. Materjalil on iseloom, eelistatud olekud ja töötlusviisid, mida ta sunnib peale ka kunstnikule.

Näitusele valitud teostes on materjalide isepäral lastud välja paista. Teosed on tarvilikud pigem tinglikult – üht või teist objekti on võimalik küll kasutada prossi, vaasi või noana –, ent eelkõige pakuvad nad kunstiga kohtumise elamust. Väljapanekul tutvustatakse aktuaalsete ja vahest lähituleviku suundumusi ennustavate autorite loomingu kõrval ka 1970.–1980. aastatest pärit teoseid, mis paistavad rääkivat uute teostega sama keelt.

Näitus „Piirideta aineväljadel” jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatuks 21. septembrini 2025.

Osalevad kunstnikud: Linda al-Assi, Eike Eplik, Leesi Erm, Juss Heinsalu, Nils Hint, Elo-Reet Järv, Elle Kannike, Karin Kalman, Kai Koppel, Keiu Koppel, Helene Kuma, Triin Kukk, Eeva Käsper, Kaisa Laas, Kristiina Laurits, Mari Lemet, Ivo Lill, Anna Mari Liivrand, Sille Luiga, Eva Mustonen, Eino Mäelt, Maarja Mäemets, Arseni Mölder, Kärt Ojavee, Kristi Paap, Ingrid Helena Pajo, Kadi Pajupuu, Minni Patune, Katrin Pere, Marilyn Piirsalu, Darja Popolitova, Laura Põld, Leo Rohlin, Mari Rääk, Hannah Segerkrantz, Annika Teder, Taavi Teevet, Helena Tuudelepp, Johanna Ulfsak, Kristiina Uslar, Maria Valdma-Härm, Helle Videvik.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Suvehooaeg saab Fotografiskas hoo sisse juba sel nädalal, mil avaneb kaks uut näitust. Suurnäitus „Fotograafia jõud“ toob kokku 127 fotograafi, kelle looming on kujundanud viisi, kuidas maailma nähakse ja mõtestatakse – nende seas Helmut Newton, Robert Mapplethorpe, Richard Avedon ja teised. Samal ajal suunab Fotografiska pilgu fotograafia tulevikule, esitledes piirkonna uut fotokunsti grupinäitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“.

Algav suvi märgib Fotografiska Tallinna 7. tegutsemisaastat. Maja suvine suurnäitus kannab tiitlit  „Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“ (Photography in Power: Making Worlds Visible) ning tõstab esile fotokunsti ja kunstnikud, kes on läbi aastate olnud osa Fotografiska rahvusvahelisest ja kohalikust näituseprogrammist. Ülevaatenäitus avab fotograafia erinevaid kihistusi ja selle rolli maailma tõlgendamisel.

Mahukas grupinäitus toob esmakordselt Tallinnasse mitmed fotograafia suurnimed – Newtoni, Mapplethorpe’i ja Avedoni kõrval leiab näituselt ka Paolo Roversi, Refik Anadoli, David LaChapelle’i, Lars Tunbjörki, Herb Rittsi ja teised fotograafia raudvarasse kuuluvad kunstnikud. Taaskohtuda saab ka mitmete publikulemmikutega nagu Alison Jackson, Peter Lindbergh, Pentti Sammallahti, Ellen von Unwerth, Anders Petersen ja Tom of Finland. Samuti leiab näitusesaalist kohalikud kunstnikud, kes on olnud osa Fotografiska Tallinna seitsmeaastasest loost, nende hulgas Toomas Volkmann, Cloe Jancis, Tanja Muravskaja, Kaupo Kikkas, DeStudio ja Anna-Stina Treumund. Ühtekokku lööb näitusel kaasa 127 kunstnikku.

Samal ajal pöördub pilk ka fotokunsti tulevikule. Suurnäituse kõrval avaneb Fotografiskas algatuse Emerging Artists esimene näitus, mis toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.

„Uute regionaalsete kunstnike platvormi ja iga-aastase näituse käivitamisega loome ruumi värsketele häältele, toetades loometee alguses olevaid autoreid, kelle pilkudes peegelduvad kaasaja kõige teravamad küsimused,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.

Rahvusvahelise avatud konkursi kaudu valiti näitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“ osalema kunstnikud piirkonna kõigist neljast riigist. Eestist osalevad näitusel Anna-Liisa Kree ja Andra Rahe, Soomest Karl Ketamo ja Shia Rówan Conlon, Leedust Pavelas Šalaikiskis ja Ieva Baltaduonytė ning Lätist Filips Smits, Annemarija Gulbe, Krišjānis Elviks, Anna Ansone ja Anna Marija Puķe.

Valitud kunstnikud töötavad fotograafilise materjaliga väga erineval moel – lavastades hoolikalt läbimõeldud stseene, vaadeldes ausalt ja mänguliselt iseennast ning ümbritsevat elu või andes seeriate kaudu kuju kaasaegsetele meeleoludele ja ühiskonna varjatud jõujoontele. Näitus avab kaasaegse fotokunsti eriilmelised lähenemised ning toob esile autorite isiklikud, fotograafia kaudu läbitunnetatud kogemused, milles võib ära tunda ka siinsele piirkonnale omaseid visuaalseid vihjeid.

„On harukordne, et hetkeks on meil avatud justkui fotomaailma entsüklopeedia – sa tuled lehitsema lugusid ja avastama maailma, surveta otsustada, kas ja kes sulle rohkem meeldima peab,“ kirjeldab Aasmäe Fotografiska suvist näitusehooaega.

Mõlemad näitused ootavad Fotografiskas avastamist kogu suve vältel – „Fotograafia jõud“ on üleval 6. maist 13. septembrini ja „Emerging Artists 2026“ 9. maist 1. novembrini. Nende kõrval saab tutvuda ka Läti kunstniku Inta Ruka näitusega „Paigad nimega kodu“, mis kannab helges valguses möödunud aegade elu ja vaimu.