Alates 2. maist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud näitus „Piirideta aineväljadel”, mis toob kokku 44 kunstniku tööd, kelle suhtumine materjali on üllatav ja kohati äärmuslikki.

Tänasel päeval on kunstisfäärid kaotanud oma kindlapiirilised aineväljad. Vaid üht või teist materjali oma pärusmaana nägevate kunstnike asemele on tulnud aina rohkem valdkondade ja materjalide vahel vabalt liikuvaid autoreid. Nad kasutavad loomuldasa eri lähenemisi, elades keset hübriidset mitmekesisust, mida kogevad tervikuna. Mõnikord on nende meetod justkui mikrokeel, millel on vaid mõni üksik rääkija. Näitusel avaneb just selline transaineline rikkus.

Autorite ja materjalide vahel on alati olnud tihe vastastikune suhe – omalaadne koostöö, millesse sekkuvad teose valmimise käigus füüsikalised ja keemilised omadused, loodusnähtused. Nõnda nõuab autori ego kõrval sõna ka materjali ego. Materjalil on iseloom, eelistatud olekud ja töötlusviisid, mida ta sunnib peale ka kunstnikule.

Näitusele valitud teostes on materjalide isepäral lastud välja paista. Teosed on tarvilikud pigem tinglikult – üht või teist objekti on võimalik küll kasutada prossi, vaasi või noana –, ent eelkõige pakuvad nad kunstiga kohtumise elamust. Väljapanekul tutvustatakse aktuaalsete ja vahest lähituleviku suundumusi ennustavate autorite loomingu kõrval ka 1970.–1980. aastatest pärit teoseid, mis paistavad rääkivat uute teostega sama keelt.

Näitus „Piirideta aineväljadel” jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatuks 21. septembrini 2025.

Osalevad kunstnikud: Linda al-Assi, Eike Eplik, Leesi Erm, Juss Heinsalu, Nils Hint, Elo-Reet Järv, Elle Kannike, Karin Kalman, Kai Koppel, Keiu Koppel, Helene Kuma, Triin Kukk, Eeva Käsper, Kaisa Laas, Kristiina Laurits, Mari Lemet, Ivo Lill, Anna Mari Liivrand, Sille Luiga, Eva Mustonen, Eino Mäelt, Maarja Mäemets, Arseni Mölder, Kärt Ojavee, Kristi Paap, Ingrid Helena Pajo, Kadi Pajupuu, Minni Patune, Katrin Pere, Marilyn Piirsalu, Darja Popolitova, Laura Põld, Leo Rohlin, Mari Rääk, Hannah Segerkrantz, Annika Teder, Taavi Teevet, Helena Tuudelepp, Johanna Ulfsak, Kristiina Uslar, Maria Valdma-Härm, Helle Videvik.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.