Laupäeval, 15. novembril avati Euroopa suurimal Põhja- ja Baltimaade kultuurile pühendatud festivalil “Les Boréales” Eesti jätkusuutlikku disaini tutvustav rändnäitus “Upmade in Estonia”. Enne näituse avamist toimus Eesti ja Prantsuse disainerite kontaktpäev Eesti saatkonnas.

Euroopa üks suurimaid Põhjamaadele ja Balti riikidele pühendatud multidistsiplinaarseid kultuurifestivale toimub sel aastal juba 33. korda. Festival leiab aset Caenis Normandia piirkonnas, mis on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega. “Les Boréales” (tõlkes “Virmalised”) toob kokku Eesti disainerid, kirjanikud ja muusikud. Külastajad saavad proovida Eesti toitu ning tutvuda modernses raamatukogus näitusega “Upmade in Estonia”. Raamatukogu direktori sõnul oli nende eriline soov tuua just Eesti disain oma hiljuti valminud kaasaegse raamatukogu seinte vahele. Avapäeval külastas näitust ning hüpikpoodi üle 500 kultuurihuvilise.

Eesti Disainerite Liidu juhi Ilona Gurjanova sõnul on suur au olla festivalil esindatud ning jätkata Prantsusmaaga koostööd, mis on kestnud juba 25 aastat erinevates vormides sh osalemine Saint-Étienne’i disainibiennaalil, Maison et Objet messil ning näitustega Pariisis ja Marseille’s. “Caenis oleme festivali kutsel kolmandat korda ning ainsana Baltimaadest esitleb disainisaavutusi Eesti.”

“Upmade in Estonia” on rahvusvaheline rändnäitus, mis tutvustab Eesti disainerite jätkusuutlikke ja ringmajanduse põhimõtteid järgivaid lahendusi alates mööblist ja moekollektsioonidest kuni digitaalse innovatsioonini. Näitust esitleti esmakordselt New Yorgis 2024. aastal, millele järgnes väljapanek Singapuris 2025. aasta sügisel. Osalejate seas oli nii teenekaid kui ka noori disainereid nende hulgas : Anneli Tammik, Urmas Lüüs, Sandra Luks, Cärol Ott, Reet Aus, Elize Hiiop, Johanna Ulfsak, Eva-Karlotta Tatar, Kärt Summatavet, Mare Kelpman, Leonardo Meigas, Siim Karro, Piret Loog, Tarmo Luisk, Martin Pedanik, Marko Kekishev, Martin Rästa jt

Caenis esitletav Eesti programm on mitmekesine ja mahukas, pakkudes rikkalikku valikut muusikast, filmist, kirjandusest ja kunstist. Muusikalises osas astuvad üles Vox Clamantis, Puuluup ja Hanakiv, erilise tähelepanu all on Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming. Festivali avaõhtul juhatas Kaspar Mänd kinokontserti “Nosferatu”, millele on muusika loonud Tõnis Kaumann. Piirkonna kinodes linastuvad dokumentaalfilmid Arvo Pärdist, “Savvusanna sõsarad”, “Risttuules” ja “Naine kütab sauna”, tuues publikuni läbilõike Eesti filmikunsti tundlikest ja poeetilistest teemadest. Programmi kuulus ka Reet Ausi dokumentaalfilm “Out of Fashion”, millele järgnes aktiivne arutelu jätkusuutliku tekstiilitööstuse üle. Kirjandusprogrammi raames toimusid kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Katrina Kalda ja Xavier Bouvet’ga. Näitustel saab tutvuda Prantsusmaal tegutseva kunstniku Liis Lillo loominguga. Festivali avapäeval lõid meeleolu Eesti kokad Jaana Niit-Lafontaine ja Kaidi Uljas.

Vaata fotosid näitusest galeriis!

Näitust “Upmade in Estonia” saab festivalil “Les Boréales” külastada kuni 4. jaanuarini 2026. 

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.

Pühapäeval, 14. detsembril toimub armastatud EKA jõuluturg, kus on tänavu oodata väga mitmekülgset disaini- ja kunstnivalikut. Esimest korda peetakse turgu kahes eraldi EKA hoones.

“Olen seda üritust eestvedanud juba 5 aastat ning märgatavalt on nende aastate jooksul EKA Jõuluturu populaarsus kasvanud üha enam, seda nii turule kandideerijate kui ka külastajate seas,” sõnab EKA Jõuluturu peakorraldaja Cristopher Siniväli. “Tänavusel turul ootab jõulukingitusi ostlema ligi 140 müüjat EKA peahoone viiel korrusel ning tänu uuele EKA hoonele, saime juurde võtta osalejaid rohkem kui varasematel aastatel.” EKA Jõuluturule pääseb läbi Kotzebue tänava nii peamajja kui uude Valgesse Majja.

Traditsiooniliselt müüakse EKA Jõuluturul originaalset Eesti disaini ning kunsti, mis on valminud Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja vilistlaste poolt. Müüjate ainulaadsus võimaldab osta jõulukuuse alla kingitusi, mida tavapoodidest või teistelt edasimüüjatelt üldiselt ei leia. Leidub põnevat graafikat, keraamikat ja klaasikunsti, moe- ja tekstiilidisaini, aksessuaare ja nahktooteid, ehteid ning sepiseid. Üllatuslikult registreeris ennast selle aasta turule väga palju uusi nimesid. Enamasti on tegemist Kunstiakadeemia praeguste õpilastega või ka värskete vilistlastega.

Näiteks toob TELLISKIVI. müügile voolavad ja geomeetrilised hõbeda ja klaasiga ehted; aksessuaari taustaga MEELI toob müüki oma keraamiliste vormide kollektsiooni “Nukitsaplikad”; ENKKL (Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit) on noorte loomeinimeste kogukond, kelle käest on võimalik osta mitmekülgset graafikat, postkaarte ja trükiseid; barbed toob turule hõbedased satiinist interjööri pilgupüüdjad; Unzelm toob aga eksperimentaalsed valgustid. Paljude uute müüjate seast võib leida ka tuntumaid brände nagu carolxott, Kristel Kuslapuu, Eve Hanson, HANNES RÜÜTEL, Luste, HYTI, Patrick Soome jpt.

EKA Jõuluturg 2025 avab uksed külastajatele pühapäeval, 14. detsembril kell 12.00, oste saab teha kuni kella 18.00. Mugavamaks kauplemiskogemuseks on soovitatav kaasa võtta sularaha.