Kolmapäeval, 26. juunil avavad viisteist Eesti kunstnikku ühisnäituse “Radikaalne pehmus” Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil. Tanel Veenre poolt kureeritud ehted ja näituse kujundus kontseptualiseerivad maailma, kus kunstnikud uurivad, kuidas pehmendada domineerivaid kultuurilisi klišeesid.

“Eesti ehtekunstist on saanud ehtemaailmas kvaliteedimärk, sisukas ja tundlik seisukohavõtt pealiskaudsete ideede kiirteel. “Radikaalne pehmus” koondab kunstnikke, kel on selgroogu ja sugestiivsust rääkida suurtel, olemise põhiprintsiipe puudutavatel teemadel. Kultuuri- ja identiteedisõdade ajastul on mõtestatud pausil üha suurem kaal. 15 ehtekunstnikku teevad eksistentsialistliku seisukohavõtu materjalis, meelitavad peatuma ja otsima vastuseid — ning ka iseendaks jäämise sitkust — pigem seest kui väljast,” räägib Tanel Veenre.

Näitusel “Radikaalne pehmus”, mis on eksponeeritud Igreja da Madalena kirikus, osalevad Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Erle Nemvalts, Eve Margus, Hansel Tai, Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kristiina Laurits, Maarja Niinemägi, Maria Valdma Härm, Nils Hint, Piret Hirv, Taavi Teevet, Tanel Veenre ja Villu Plink.

2024. aastal on Lissaboni ehtebiennaali keskmes poliitika ja võim. Nõnda on saanud üritusest platvorm aruteludeks ja uuteks tõlgendusteks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust näha, kuidas antud teemasid on võimalik mõtestada ehtekunsti kaudu.

Eesti ja Portugali ehtekogukondi seovad pikad traditsioonid: Eesti kunstnike looming on olnud järjepidevalt Lissabonis esindatud ning koostöös valmis ka ühisnäitus “Piirilinn” (2011). Noor Eesti ehtekunst on esindatud ka ülikoole tutvustavas satelliitprogrammis, kus on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti tudengite väljapanek “Political Jewellery and Jewellery of Power”.

Eesti ehtekunstnike ühisnäitus “Radikaalne pehmus” on avatud 26. juunist kuni 1. juulini Igreja da Madalena kirikus, mis asub aadressil Largo Madalena 1, Lissabon.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.