Foto: OOT-OOT Studio
Eesti Disainerite Liit on välja töötanud Eesti disaini tutvustamiseks välisriikides rändnäituse kontseptsiooni „Size Doesn’t Matter”, mis vastandab maa väiksust disainerite ning saavutuste rohkusega. Sõnumiga „väike maa, aga palju talente” tutvustatakse eesti disaini kollektsiooni, mis koosneb kõrge kvaliteediga väikese tiraažiga esemetest ning uutest innovaatilistest tööstustoodetest. Antud näituse väljapanek sisaldab sisustustooteid, rattaid, moeaksessuaare ning näiteid e-riigile iseloomulikest toodetest. Esindatud on ligi 60 kodumaist disainerit, kelle hulgas on nii teenekaid kui ka äsja kooli lõpetanud lootustandvaid noori loomeinimesi. Näituse esemed on põhjamaiselt karged ning neile on iseloomulik minimalistlik stiil, naturaalsed materjalid, leidlikud lahendused, aga ka killuke huumorit.
Eesti Disainerite Liidu presidendi ning näituse idee autori Ilona Gurjanova sõnul loodab Eesti Disainerite Liit välisnäituste kaudu hoogustada kultuurivahetust ja disainiturismi, tutvustada Eestit kui kiiresti arenevat disainimaad ning luua disaineritele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks ja disainikaubanduseks. Eelnevalt on ekspositsiooni olnud võimalik näha Brüsselis, Tallinnas, Viinis, Stockholmis ja Caenis. Järgmised sihtkohad on Pariis ja Berliin.
Londonis avataval näitusel on väljas selliste disainerite tööd nagu Matti Õunapuu, Stella Soomlais, Johanna Tammsalu, Maria Sidorenko, Jaanus Tamme, Urmas Lüüs, Kairi Kuuskor, Janno Nõu, Mare Kelpman, Indrek Narusk, Piret Loog, Karl Annus, Mihkel Mäll, Mihkel-Emil Mikk, Mihkel Güsson, Egert Uibo, Sofia Hallik, Tanel Veenre, Monika Järg, Karmen Saat, Raili Keiv, Toivo Raidmets, Kärt Summatavet, Mait Summatavet, Andres Labi, Tarmo Luisk, Mihkel Masso, Maile Grünberg, Reet Aus, Sille Sikmann, Tõnis Vellama, Elmet Treier jt.
24. septembrini avatud näitus on pühendatud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele ning Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
