Foto: OOT-OOT Studio
Eesti Disainerite Liit on välja töötanud Eesti disaini tutvustamiseks välisriikides rändnäituse kontseptsiooni „Size Doesn’t Matter”, mis vastandab maa väiksust disainerite ning saavutuste rohkusega. Sõnumiga „väike maa, aga palju talente” tutvustatakse eesti disaini kollektsiooni, mis koosneb kõrge kvaliteediga väikese tiraažiga esemetest ning uutest innovaatilistest tööstustoodetest. Antud näituse väljapanek sisaldab sisustustooteid, rattaid, moeaksessuaare ning näiteid e-riigile iseloomulikest toodetest. Esindatud on ligi 60 kodumaist disainerit, kelle hulgas on nii teenekaid kui ka äsja kooli lõpetanud lootustandvaid noori loomeinimesi. Näituse esemed on põhjamaiselt karged ning neile on iseloomulik minimalistlik stiil, naturaalsed materjalid, leidlikud lahendused, aga ka killuke huumorit.
Eesti Disainerite Liidu presidendi ning näituse idee autori Ilona Gurjanova sõnul loodab Eesti Disainerite Liit välisnäituste kaudu hoogustada kultuurivahetust ja disainiturismi, tutvustada Eestit kui kiiresti arenevat disainimaad ning luua disaineritele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks ja disainikaubanduseks. Eelnevalt on ekspositsiooni olnud võimalik näha Brüsselis, Tallinnas, Viinis, Stockholmis ja Caenis. Järgmised sihtkohad on Pariis ja Berliin.
Londonis avataval näitusel on väljas selliste disainerite tööd nagu Matti Õunapuu, Stella Soomlais, Johanna Tammsalu, Maria Sidorenko, Jaanus Tamme, Urmas Lüüs, Kairi Kuuskor, Janno Nõu, Mare Kelpman, Indrek Narusk, Piret Loog, Karl Annus, Mihkel Mäll, Mihkel-Emil Mikk, Mihkel Güsson, Egert Uibo, Sofia Hallik, Tanel Veenre, Monika Järg, Karmen Saat, Raili Keiv, Toivo Raidmets, Kärt Summatavet, Mait Summatavet, Andres Labi, Tarmo Luisk, Mihkel Masso, Maile Grünberg, Reet Aus, Sille Sikmann, Tõnis Vellama, Elmet Treier jt.
24. septembrini avatud näitus on pühendatud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele ning Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.
