Oktoobri algul moefilmide festivalil MoeKunstiKino linastunud dokumentaal legendaarsest fotograafist Helmut Newtonist jõuab sellest nädalast kinolevisse. Saksa režissööri Gero von Boehmi film “Helmut Newton: halvad ja ilusad” (Helmut Newton: The Bad and the Beautiful, 2020) pakub lähemat tutvust selle mitmepalgelise kunstnikuga alates 30. oktoobrist.

“Pean seda käesoleva aasta oluliseimaks moedokumentaaliks ning ka festivali publik oli filmist lummatud – kolme toimunud linastuse saalid olid pea pilgeni vaatajaid täis,” sõnab MoeKunstiKino juht Helen Saluveer. “Panus, mille Newton oma loominguga foto- ja moemaailma on jätnud, on tohutult mahukas, oluline ning võrratu. Selle dokumentaaliga on suurepärane võimalus talle selle eest tänulik kummardus teha.”

Saksa päritolu fotograafi sünnist möödub 31. oktoobril 100 aastat. Selle tähtpäeva jäädvustamiseks valminud värske portreedokumentaal toob kaamera ette kuulsa fotokunstniku kunagised modellid ja kaastöölised, kes ühiselt meenutavad mitmepalgelise geeniuse elu ja loomingut. Aastakümneid ajakirjade Vogue, Elle, Harper’s Bazaar ja mitmete teiste lugejaid oma fotodega rabanud Newton tõi moefotograafiasse väljakutsuva stiili, julguse ja isegi jultumuse. Vogue’i peatoimetaja Anna Wintouri sõnul ei saanud Helmut Newtonilt kaastööd tellides kunagi oodata kenitlevaid ilupilte. Vihased lugejakirjad ummistasid toimetuse postkasti, kuid selle peale Newton ainult muigas ning jätkas provotseerimist.

Newtoni kaamera eest käisid läbi näitlejad Charlotte Rampling, Sigourney Weaver, Isabella Rossellini, laulja Grace Jones, modellid Claudia Schiffer, Nadja Auermann, Cindy Crawford ja paljud teised. Kuigi teda peeti naistevihkajaks, oli Newton enda sõnul feminist, kes hindas tugeva iseloomuga võimukaid naisi ja kelle jaoks mehed olid tühipaljad aksessuaarid. Filmis saab sõna ka Helmut Newtoni lesk, tema lähim kaastööline ja innustaja June, kes Alice Springsi pseudonüümi all on ka ise hinnatud fotokunstnik.

Film linastub näiteks kinodes Sõprus, Artis ja Elektriteater.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.