Foto: Helmut Newton
“Pean seda käesoleva aasta oluliseimaks moedokumentaaliks ning ka festivali publik oli filmist lummatud – kolme toimunud linastuse saalid olid pea pilgeni vaatajaid täis,” sõnab MoeKunstiKino juht Helen Saluveer. “Panus, mille Newton oma loominguga foto- ja moemaailma on jätnud, on tohutult mahukas, oluline ning võrratu. Selle dokumentaaliga on suurepärane võimalus talle selle eest tänulik kummardus teha.”
Saksa päritolu fotograafi sünnist möödub 31. oktoobril 100 aastat. Selle tähtpäeva jäädvustamiseks valminud värske portreedokumentaal toob kaamera ette kuulsa fotokunstniku kunagised modellid ja kaastöölised, kes ühiselt meenutavad mitmepalgelise geeniuse elu ja loomingut. Aastakümneid ajakirjade Vogue, Elle, Harper’s Bazaar ja mitmete teiste lugejaid oma fotodega rabanud Newton tõi moefotograafiasse väljakutsuva stiili, julguse ja isegi jultumuse. Vogue’i peatoimetaja Anna Wintouri sõnul ei saanud Helmut Newtonilt kaastööd tellides kunagi oodata kenitlevaid ilupilte. Vihased lugejakirjad ummistasid toimetuse postkasti, kuid selle peale Newton ainult muigas ning jätkas provotseerimist.
Newtoni kaamera eest käisid läbi näitlejad Charlotte Rampling, Sigourney Weaver, Isabella Rossellini, laulja Grace Jones, modellid Claudia Schiffer, Nadja Auermann, Cindy Crawford ja paljud teised. Kuigi teda peeti naistevihkajaks, oli Newton enda sõnul feminist, kes hindas tugeva iseloomuga võimukaid naisi ja kelle jaoks mehed olid tühipaljad aksessuaarid. Filmis saab sõna ka Helmut Newtoni lesk, tema lähim kaastööline ja innustaja June, kes Alice Springsi pseudonüümi all on ka ise hinnatud fotokunstnik.
Film linastub näiteks kinodes Sõprus, Artis ja Elektriteater.
„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.
Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.
Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
