Foto: Helmut Newton
“Pean seda käesoleva aasta oluliseimaks moedokumentaaliks ning ka festivali publik oli filmist lummatud – kolme toimunud linastuse saalid olid pea pilgeni vaatajaid täis,” sõnab MoeKunstiKino juht Helen Saluveer. “Panus, mille Newton oma loominguga foto- ja moemaailma on jätnud, on tohutult mahukas, oluline ning võrratu. Selle dokumentaaliga on suurepärane võimalus talle selle eest tänulik kummardus teha.”
Saksa päritolu fotograafi sünnist möödub 31. oktoobril 100 aastat. Selle tähtpäeva jäädvustamiseks valminud värske portreedokumentaal toob kaamera ette kuulsa fotokunstniku kunagised modellid ja kaastöölised, kes ühiselt meenutavad mitmepalgelise geeniuse elu ja loomingut. Aastakümneid ajakirjade Vogue, Elle, Harper’s Bazaar ja mitmete teiste lugejaid oma fotodega rabanud Newton tõi moefotograafiasse väljakutsuva stiili, julguse ja isegi jultumuse. Vogue’i peatoimetaja Anna Wintouri sõnul ei saanud Helmut Newtonilt kaastööd tellides kunagi oodata kenitlevaid ilupilte. Vihased lugejakirjad ummistasid toimetuse postkasti, kuid selle peale Newton ainult muigas ning jätkas provotseerimist.
Newtoni kaamera eest käisid läbi näitlejad Charlotte Rampling, Sigourney Weaver, Isabella Rossellini, laulja Grace Jones, modellid Claudia Schiffer, Nadja Auermann, Cindy Crawford ja paljud teised. Kuigi teda peeti naistevihkajaks, oli Newton enda sõnul feminist, kes hindas tugeva iseloomuga võimukaid naisi ja kelle jaoks mehed olid tühipaljad aksessuaarid. Filmis saab sõna ka Helmut Newtoni lesk, tema lähim kaastööline ja innustaja June, kes Alice Springsi pseudonüümi all on ka ise hinnatud fotokunstnik.
Film linastub näiteks kinodes Sõprus, Artis ja Elektriteater.
Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.
Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.
Uuri seansi kohta lisa Facebookist.
Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.
Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.
Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.
