Festivali korraldajate sõnul on režissöör Michele Rho kolme aasta jooksul filminud omapärast sotsiaalset projekti, mis pakub vangidele nii tähendusrikast tööd kui ka uusi perspektiive. “Film näitab ehedalt ja ilustamata, kuidas mingil hetkel sihi kaotanud mehed leiavad võimaluse avada end nii iseendale kui ka teistele uuel moel,” sõnab festivali kaaskorraldaja Helen Saluveer. “Restorani saab soovi korral külastada iga toiduhuviline ning menüüst leiab hetkel näiteks artišoki küpsetised wasabimajoneesiga, kohvirisoto punase lehtsiguri ja puljongiga või praetud merikeele maapirnikreemi ja hapu sibulaga – valik tundub tõeliselt hõrk.” Restoran on populaarne nii kohalike kui ka välisriikidest kohale lennanud külastajate hulgas ja Michelin Guide on kandnud selle oma soovituste nimekirja.
Toidufilmide festival on Põhja- ja Baltimaades ainulaadne filmifestival, mille edukas debüüt toimus 2019. aasta kevadel. Kvaliteetsed ja uued dokumentaalfilmid toovad kinopublikuni nii kulinaarsete geeniuste tegemised, tipprestoranide lood, valdkonna innovatsiooni, ausad toorained, kestlikkuse olulisuse, inspireerivad tegijad ja tegemised ning ka kitsaskohad ja raskused. Festival viib kinopubliku rännakule paikadesse, tipprestoranide tagaruumidesse ja inspireerivate inimeste hingesoppidesse, kuhu muul viisil ei olekski võimalik pääseda. Festivali missiooniks on inspireerida, innustada, teadvustada ning toetada oma tegevusega nii valdkonnapõhist dokumentalistikat kui ka kohalikke tegijaid ja toidukultuuri laiemalt. Kokku linastub sel aastal Toidufilmide festivali raames 7 inspireerivat valdkonnapõhist dokumentaali.
Toidufilmide festival toimub 10.-14. aprillini kinos Sõprus, eriseanss leiab aset ka Tartu Elektriteatris. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega. Filmikava on leitav veebilehel www.toidufilmidefestival.ee, piletid on müügil kinode kassas ja veebilehel.
Programmi üheks tähelepanuväärsemaks sündmuseks on Jackie Chani roll draamakomöödias „Mängime kodu”, kus märulifilmide legend astub üles hoopis Alzheimeri tõbe põdeva mehena. Sama isiklikku mõõdet kannab ka režissöör Li Taiyani lugu, mis on inspireeritud tema enda perekonna kogemusest. Teise oodatud nimena jõuab Tartusse Emilia Clarke, keda näeb ulmelises romantilises draamas „Teine elu”, mille maailma esilinastus toimus tänavusel Tribeca festivalil.
Rahvusvahelisest programmist leiab veel Igor Šeregi menuka komöödia „Pulmad”, Alex Camilleri Malta-hõngulise muusikalise draama „Żejtune”, Aina Cloteti Cannes’i programmis „Kriitikute nädal” linastunud „Elagu elu!” ning Géraldine Nakache värske suhtepsühholoogilise draama „Mõtle head”.
Esimest korda on Tartuffi vabaõhukinos kavas ka eraldi lühifilmide õhtu „Shorts@Tartuff: lühkarid, armastusega”, mille programmi on koostanud PÖFF Shorts. Festivali avafilmiks on Tai režissööride linateos „Gohan – valge koer”.
Samuti jõuavad vabaõhuekraanile ka armastusfilmide klassikud, nende seas Baz Luhrmanni „Moulin Rouge”, Pedro Almodóvari „Seo mind! Ahelda mind!”, Rob Reineri „Ole minuga”, Martin Scorsese „Hirmu neem”, Jacques Deray „Bassein” ja Thea Sharrocki „Mina enne sind”. Lisaks linastuvad Elektriteatris dokumentaal- ja noortefilmid.
Kõik Tartuffi seansid on publikule tasuta. Festivali programmi ja lisainfo leiab Tartuffi kodulehelt tartuff.ee.
Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas.
Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.
Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.