Tänasest on Viru Keskuse aatriumis avatud Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus, kus saab tutvuda 190 parima tööga tootedisainiauhinna BRUNO, graafilise- ja veebidisaini, teenusedisaini, noore disaineri preemia SÄSI ja Noore Püssi kategooriatest.

Eesti Disainiauhindadele kandideeris tänavu 415 tööd, millest žürii valis parimad välja. Näitus annab ülevaate 2017. ja 2018. aasta parimatest disainitöödest. Näitusel on esindatud graafilise disaini ja veebidisaini kategooriad, kus on hinnatud aasta parimat firmagraafikat, trükiseid, pakendeid, keskkonnadisaini, digitaalseid lahendusi ja erinevaid disainivaldkonna erioskuseid.

Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihandi sõnul on tal rõõm näha, kuidas nii disainerite, disaini tellijate kui tarbijate poolel toimub pidev areng ja küpsemine. “Eesti disainikultuur ei ole nii pika ajalooga nagu näiteks Põhjamaades, küll aga on ka meie disainiteadlikkus kiiresti kasvanud. Disainiauhindade nominentide tööde laiemale publikule näitamine on üks viis Eesti inimesi disaini rollile nende igapäevaelus mõtlema panna,” ütles Vihand.

Näitus annab võimaluse tutvuda teenusedisaini parimate näidetega, mis lähtuvad läbimõeldud, innovatiivsetest ja kasutajasõbralikest lahendustest ning näha Eesti tootedisaini auhinnakategoorias BRUNO, kus sel aastal antakse auhinnad välja nii parima elukeskkondliku toote, parima elustiili toote kui ka parima insenertehnilise toote disaini eest.

Tutvust saab teha ka uute andekate noorte toote-, moe- ja tekstiilidisaineritega SÄSI kategoorias. SÄSI eesmärgiks on tunnustada noori disainereid ning tuua nende tööd avalikkusele lähemale. Lisaks on näitusel esindatud noored graafilise, veebi- või teenusedisaini erialal tegutsevad disainerid Noore Püssi kategoorias. Noore Püssi kategooria soovib auhinnaga tunnustada noort disainerit, kelle viimase kahe aasta tööd näitavad potentsiaali kasvada tulevikus suurepäraseks.

Disainiauhindade võitjad kuulutatakse välja 14. septembril kell 20:00 Eesti Disainiauhinnad 2018 galal, mis leiab aset Kadrioru Tennisekeskuses. Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus Viru Keskuses jääb avatuks 23. septembrini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.