Sel nädalal Pariisis esitletud CHANELi 2025/26 sügistalvist haute couture kollektsioon tähistas vaikset, ent tähendusrikast lõpp-peatükki. Tegemist on viimase kollektsiooniga, mille lõi CHANELi loovmeeskond – kollektiiv, kes aastate jooksul toetas nii Karl Lagerfeldi kui ka Virginie Viardi visioone. Peagi võtab moemajas ohjad üle loovjuht Matthieu Blazy, kelle esimest kollektsiooni ootab kogu moemaailm suure põnevusega.

Esitletud kollektsioon ise oli kui sügav kummardus CHANELi pärandile, meenutus Gabrielle Chaneli armastusest Inglismaa maastike ja Šotimaa nõmmede vastu. Need looduslähedased paigad, mis kunagi inspireerisid Mademoiselle Chaneli disainifilosoofiat, olid nüüd lähtepunktiks kollektsioonile, mis kõneles pehmusest, lihtsusest ja maalähedasest elegantsist.

Etendus toimus Grand Palais’ Salon d’Honneuris, mis oli muudetud legendaarse 31 Rue Cambon aadressil asuva salongi sarnaseks — tagasihoidlikuks, intiimseks, väljapeetuks. Willo Perroni loodud ruumikujundus peegeldas Gabrielle Chaneli minimalistlikku, ent läbimõeldud lähenemist. Just siin, selles vaoshoitud õhkkonnas, said õrnalt liikuda modellid, kes kandsid kreemvalgeid, kuldseid ja musti siluette — tuttavlikke, ent tänapäevase värskusega.

Kollektsioonis olid esindatud klassikalised moemaja motiivid: tviidkostüümid looduslikes toonides, ülikondadele omased lõiked, mis pakkusid naise kehale vabadust ja mugavust; detailid, mis meenutasid maskuliinset rätsepatööd, ent olid ümber mõtestatud naiseliku pehmuse kaudu. See oli dialoog mineviku ja oleviku vahel — CHANELi ateljee oskuste demonstratsioon, millele Blazy nüüd edasi ehitama asub.

Ent kõige olulisemalt kõneles see kollektsioon üleminekust. See oli ühe ajastu viimane peatükk — ajastu, kus disain sündis kollektiivsest mälu- ja oskustepagasist, mitte ühe konkreetse loovjuhi visioonist. See vaikne hüvastijätt oli väärikas ja sügavalt CHANELilik: täis ajatuid viiteid, käsitöö meistrlikkust ja usku, et liikumine edasi ei tähenda kunagi mineviku unustamist.

Vaata moeetendus oma silmaga üle allolevast videost:

Laulja ja laulukirjutaja INGRA avaldas täna oma sügisel ilmuvalt albumilt esimese singli „Kusagil on keegi“. Uue looga käib kaasas ka uhiuus muusikavideo.

„Kirjutasin selle loo tänavu märtsi alguses, mõeldes iseendale. Olin parasjagu elus sellises kohas, kus mul oli neid sõnu vaja kuulda ja nii tuligi see lugu otse südamest,“ ütles loo autor INGRA.

„Kusagil on keegi“ on sillerdavalt suvine ja elujaatav lugu, mis on heaks kaaslaseks nii neile, kes alles otsivad oma inimest, kui ka neile, kelle kõrval see eriline keegi juba olemas on.

Loos musitseerivad koos INGRAga kitarrist Johannes Laas, klahvpillimängija Mikk Kaasik, bassist Peedu Kass ja trummar Kristjan Kallas. Pala miksis ja masterdas Sten-Olle Moldau.

Singli muusikavideo filmis ja monteeris videograaf Kevin Kohjus ning selles teeb kaasa näitleja Franz Malmsten. INGRA sõnul sündis video idee ühest Instagramis nähtud klipist ning lõpptulemus sai täpselt selline nagu ta ette kujutas. “Selle suvine visuaal ja pehmed toonid haakuvad suurepäraselt loo meeleoluga,” lisas laulja.

Vahelduseks suuri uudiseid moemaailmast – Rabanne teatas, et moemaja uueks loovjuhiks saab Olivier Rousteing. Pärast 14 aastat Balmaini eesotsas alustab disainer nüüd uut peatükki Puigile kuuluvas moemajas, võttes üle Julien Dossenalt, kes juhtis Rabanne’i loomingulist suunda viimased 13 aastat.

Juba on teada, et Rousteing esitleb oma esimese Rabanne’i kollektsiooni 2027. aasta sügistalvisel Pariisi moenädalal järgmise aasta märtsis. Disaineri sõnul on liitumine Rabanne’iga tema jaoks suur au. „See on moemaja, mis on alati seadnud kahtluse alla tavapärased arusaamad ning kujundanud julgete ideede kaudu moeajalugu. Selle uuenduslikkus, meisterlikkus ja kartmatu loovus on inspireerinud põlvkondi ning inspireerivad nüüd ka mind,“ sõnas ta avalduses.

Puigi esindaja Ana Trias kirjeldas Rousteingi kui loojat, kelle käekiri on julge, magnetiline ja tihedalt seotud tänapäeva energiaga. Tema sõnul avab uus loovjuht Rabanne’i jaoks järgmise peatüki, tuues majja enesekindlust ja eneseväljendust väärtustava loomingulise nägemuse.

Rousteing kujundas Balmainis välja selgelt äratuntava esteetika, mida iseloomustasid jõulised siluetid ja rikkalikud detailid. See lähenemine võiks loomulikult haakuda ka Rabanne’i identiteediga – moemajaga, mille ajalugu on lahutamatult seotud Paco Rabanne’i futuristlike metallkleitide ning eksperimentaalse materjalikäsitlusega.

Olgu lisatud, et 40-aastane Rousteing kuulub oma põlvkonna mõjukaimate Prantsuse disainerite hulka. Kui ta 2011. aastal Balmaini loovjuhiks nimetati, sai temast noorim disainer pärast Yves Saint Laurent’d, kes oli määratud juhtima mõnda Pariisi suurt moemaja. Rabanne’i jaoks tähendab tema ametisse asumine märgilist põlvkonnavahetust ning uut võimalust tõlgendada brändi futuristlikku pärandit tänapäevases võtmes.