Esitletud kollektsioon ise oli kui sügav kummardus CHANELi pärandile, meenutus Gabrielle Chaneli armastusest Inglismaa maastike ja Šotimaa nõmmede vastu. Need looduslähedased paigad, mis kunagi inspireerisid Mademoiselle Chaneli disainifilosoofiat, olid nüüd lähtepunktiks kollektsioonile, mis kõneles pehmusest, lihtsusest ja maalähedasest elegantsist.
Etendus toimus Grand Palais’ Salon d’Honneuris, mis oli muudetud legendaarse 31 Rue Cambon aadressil asuva salongi sarnaseks — tagasihoidlikuks, intiimseks, väljapeetuks. Willo Perroni loodud ruumikujundus peegeldas Gabrielle Chaneli minimalistlikku, ent läbimõeldud lähenemist. Just siin, selles vaoshoitud õhkkonnas, said õrnalt liikuda modellid, kes kandsid kreemvalgeid, kuldseid ja musti siluette — tuttavlikke, ent tänapäevase värskusega.
Kollektsioonis olid esindatud klassikalised moemaja motiivid: tviidkostüümid looduslikes toonides, ülikondadele omased lõiked, mis pakkusid naise kehale vabadust ja mugavust; detailid, mis meenutasid maskuliinset rätsepatööd, ent olid ümber mõtestatud naiseliku pehmuse kaudu. See oli dialoog mineviku ja oleviku vahel — CHANELi ateljee oskuste demonstratsioon, millele Blazy nüüd edasi ehitama asub.
Ent kõige olulisemalt kõneles see kollektsioon üleminekust. See oli ühe ajastu viimane peatükk — ajastu, kus disain sündis kollektiivsest mälu- ja oskustepagasist, mitte ühe konkreetse loovjuhi visioonist. See vaikne hüvastijätt oli väärikas ja sügavalt CHANELilik: täis ajatuid viiteid, käsitöö meistrlikkust ja usku, et liikumine edasi ei tähenda kunagi mineviku unustamist.
Vaata moeetendus oma silmaga üle allolevast videost:
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Uuel albumil on keskseks produtsendiks Sten Šeripov, kellega Eleryn Tiit alustas koostööd 2025. aasta sügisel. Eleryn on nende esmakohtumist kirjeldanud kui täielikku äratundmist: „Ma olin pärast meie esimest kohtumist Steni stuudios nii õnnelik – tundsin, et me oleme nii inimestena kui ka loominguliselt ühel lehel. Oleme kirjutanud koos väga ilusat muusikat ning mul on hea meel, et esimene neist lugudest jõuab täna kuulajateni.“
Eleryni sõnul inspireeris teda laulu kirjutamisel armastus oma lähedaste vastu: „Aeg läheb nii kiiresti ja selles igapäevarattas olles jõuame oma lähedaste inimesteni vaat et kõige harvemini. Mina kirjutasin selle laulu neile, keda siin maailmas kõige rohkem armastan. Kui see maailm peaks homme lõppema, kelle juurde sa kiirustad?“
„(jääb terve maailm) meile kahele“ demo sündis 9. oktoobril ja laulu esmaettekanne toimus aprillis Tallinn Music Weeki festivalil. Mai lõpus ja juuni alguses tutvustas Eleryn nii uut singlit kui ka albumile jõudvaid lugusid kolme eelkuulamisüritusega Viljandis Myras, Tartus Ö Stuudios ja Tallinnas Retrosonicus. Uue albumi kõla võtab Eleryn kokku kolme sõnaga: ajatu, orgaaniline ja laivilik.
Vaata ka uue singli visuaali, mille on loonud Kristjan Taal: