Nimelt on käesolevast nädalast Prantsumaal Marseille’s MUCEM muuseumis avatud ainulaadne kõrgmoenäitus “Fashion Folklore”, kuhu on moemaailma tippude nagu Chanel, Dior, Hermès ja Balenciaga kõrval kutsutud osalema ka Eesti disainer Marit Ilison ja tema vintage tekkidest valmistatud kollektsioon “Longing For Sleep”.
“Esitlesin esimest “Longing For Sleep” kollektsiooni 10 aastat tagasi ning mul on ülimalt hea meel ja väga suur au, et minu niivõrd isiklikku, südamest tulnud ja kohapõhist ideed tunnustatakse sellisel rahvusvahelisel tasemel. Ma ei oleks kunagi osanud sellest unistada,” ütleb Marit Ilison.
Kollektsioon “Longing For Sleep” on oma nime saanud Tšehhovi novelli “Magada tahaks” järgi ning inspireeritud põhjamaisest talvisest kaamosest ja soovist sel ajal päev läbi teki sees uneleda. Mantlite sisemusi ehtivad luksuslikud kristalltikandid süboliseerivad ühelt poolt inimese säravat sisemaailma, teiselt poolt aga vastuolulist kriipivat südametunnistust, mis kui liivaterad külje all uinuda ei lase, meenutades, et millegi saavutamiseks tuleb tõusta ja tegutsema hakata. MUCEM’i muuseumikogu ja näituse jaoks valmistas Ilison kristalltikanditega ehitud keebi, milleks kasutatud nõukogude-aegne tekk on pärit Kadrina lasteaiast.
Marit Ilisoni loomingut on rahvusvaheliselt tunnustatud varemgi ning see jätkab oma edulugu. “Näitus “Fashion Folklore” vaatleb traditsiooniliste rahvarõivaste suhet ja mõjutusi kaasaja moes ning Ilisoni looming on ideaalne näide sellisest lähenemisest. See on näide väga isiklikust läbitöötatud ja tähenduslikust ideest koos asukohapõhisest kontseptsiooniga, mis eri tahke põimides mõjub rahvusvahelises kontekstis ainulaadselt, ajakohaselt ning kauakestvalt, nagu rahvarôivadki,” selgitab näituse tausta ja valikuid kuraator Aurélie Samuel.
Muide, näitusel on väljas veel Eestiga seotud esemeid – muuseumi kogusse kuuluvad ka kaks seto särki.
Näitus “Fashion Folklore” Marseille’s MUCEM muuseumis on avatud 11. novembrini 2023.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.