Nimelt on käesolevast nädalast Prantsumaal Marseille’s MUCEM muuseumis avatud ainulaadne kõrgmoenäitus “Fashion Folklore”, kuhu on moemaailma tippude nagu Chanel, Dior, Hermès ja Balenciaga kõrval kutsutud osalema ka Eesti disainer Marit Ilison ja tema vintage tekkidest valmistatud kollektsioon “Longing For Sleep”.
“Esitlesin esimest “Longing For Sleep” kollektsiooni 10 aastat tagasi ning mul on ülimalt hea meel ja väga suur au, et minu niivõrd isiklikku, südamest tulnud ja kohapõhist ideed tunnustatakse sellisel rahvusvahelisel tasemel. Ma ei oleks kunagi osanud sellest unistada,” ütleb Marit Ilison.
Kollektsioon “Longing For Sleep” on oma nime saanud Tšehhovi novelli “Magada tahaks” järgi ning inspireeritud põhjamaisest talvisest kaamosest ja soovist sel ajal päev läbi teki sees uneleda. Mantlite sisemusi ehtivad luksuslikud kristalltikandid süboliseerivad ühelt poolt inimese säravat sisemaailma, teiselt poolt aga vastuolulist kriipivat südametunnistust, mis kui liivaterad külje all uinuda ei lase, meenutades, et millegi saavutamiseks tuleb tõusta ja tegutsema hakata. MUCEM’i muuseumikogu ja näituse jaoks valmistas Ilison kristalltikanditega ehitud keebi, milleks kasutatud nõukogude-aegne tekk on pärit Kadrina lasteaiast.
Marit Ilisoni loomingut on rahvusvaheliselt tunnustatud varemgi ning see jätkab oma edulugu. “Näitus “Fashion Folklore” vaatleb traditsiooniliste rahvarõivaste suhet ja mõjutusi kaasaja moes ning Ilisoni looming on ideaalne näide sellisest lähenemisest. See on näide väga isiklikust läbitöötatud ja tähenduslikust ideest koos asukohapõhisest kontseptsiooniga, mis eri tahke põimides mõjub rahvusvahelises kontekstis ainulaadselt, ajakohaselt ning kauakestvalt, nagu rahvarôivadki,” selgitab näituse tausta ja valikuid kuraator Aurélie Samuel.
Muide, näitusel on väljas veel Eestiga seotud esemeid – muuseumi kogusse kuuluvad ka kaks seto särki.
Näitus “Fashion Folklore” Marseille’s MUCEM muuseumis on avatud 11. novembrini 2023.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.