Alates 8. novembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ulatuslikku retrospektiivnäitust “Bruno Tomberg. Disaini leiutamine”, mille kaudu saab ülevaate Tombergi ligi kuue aastakümne pikkusest tegevusest, avades esmakordselt lähemalt tema rolli disaineri ning pedagoogina ja tuues publikuni rohkelt siiani laiemalt teadmata ja seni eksponeerimata materjali.

Bruno Tomberg (1925-2021) oli sisearhitekt, disainer, kunstnik ja pedagoog, disainivaldkonna eestkõneleja Eestis selle intensiivse kujunemise ajal 1960. aastate algusest. Tema loomingulise, pedagoogilise ja administratiivse tegevuse kaudu avaldub Eesti tarbekunsti ja disaini arenemise lugu.

Riikliku kunstiinstituudi juures Tombergi juhtimisel 1966. aastal avatud tööstuskunsti erialal hakati andma disainiharidust. Õppekava ülesehitamise käigus tegeles Tomberg disaini mõistele sisu loomisega, valdkonna suunamise ja arendamisega, tutvustades nii selle mineviku eripärasid kui ka tulevikuperspektiive. Tuues käibele uut infot ja kontseptisoone, juhtis Tomberg tarbekunstil põhineva eriala kujunemist tööstuskunstiks ja disainiks. Nagu ta ise rõhutas, olid eriala arenguks nii sisulised kui ka vormilised võimalused erakordselt napid, pigem juhuslikud. Seda enam oli väärtuslik tema katkematu ambitsioon sellest süsteemseid teadmisi luua ning tulemused, millele toetudes areneb eriala tänaseni.

Tomberg on hästi tuntud kui siinsele disainiharidusele alusepanija, kuid tema haare oli võrratult laiem ning tema tähendus Eesti kunsti- ja disainiajaloos on suur.

Vähem on teada Tombergi kui kunstniku ja kujundaja, aga ka disaini mõtestaja panus. Üks tuntumaid tema kujundatud esemeid on Voltas toodetud elektriradiaator (1974), kuid oma eluajal liikus ta sujuvalt mitme eriala vahel, kavandades mööblit, keraamikat, valgusteid, nahast ja metallist esemeid, kangaid ja vaipu. Ta tegeles ka graafilise disainiga ning lõi sisearhitektuurilahendusi ja näitusekujundusi. Tema didaktilised ja praktilised nõuanded kodu- ja esemekujunduse teemadel ilmusid peamiselt 1960. aastatel ka ajakirjanduses. Muu hulgas publitseeriti mitmeid tema kujundusi isetegemist võimaldavate joonistena, millest mõned näited on valminud ka siinsele näitusele. Loomingu eri kihtides olid talle omased abstraktsus, geomeetrilisus ja modulaarsus. Erilise fooni lõid Tombergi loomingule ka mitmed omas ajas eksootilised reisid. Ta tõlkis ja vahendas süsteemselt disainiga seotud kirjandust ning materjale.

2010. aastal kinkis ta oma isikuarhiivi Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumile. Suuresti tänu selles sisalduvale materjalile ning uurimistööle on võimalik ka käesolev näitus.

Näitus “Bruno Tomberg. Disaini leiutamine” jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatuks 30. märtsini.

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

31. mail Põhjala tehases toimunud 36. ERKI Moeshow tõi lavale kümme omanäolist kollektsiooni, pakkudes publikule moekunsti kõige värskemat ja julgemat palet. Selleaastase teema „Tund enne homset” kaudu uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid põlvkonda, kelle jaoks vabadus ja vastutus on lahutamatult seotud.

ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.

Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.

Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.