Hoidsime distantsilt moenädalal silma peal meiegi ning valetaksime, kui ütleksime, et ei leidnud end isegi teatud hetkedel arvutiekraanile aplodeerimas. Mis kollektsioonid siis erilisema aplausi said? Kindlasti tempoka esitlusega Day Birger et Mikkelsen, mille kollektsioonist tahaksime tõsimeeli juba praegu kõike kanda. Samuti püüdis elevil pilke (alati meie lemmik) By Malene Birger, mille sügistalvine kollektsioon sai nii muljetavaldav, et tundub peaaegu ebaõiglane, et peame nende esemete poodidesse jõudmist veel pool aastat ootama. Samuti minimalistlikult šikk House of Dagmar, mahedatooniline Mark Kenly Domino Tan, meeldivalt mängulise esitlusega Marimekko ning juba puhtalt oma asukohavalikuga silmipaitav Holzweiler.
Eriline tunnustus moenädalal üles astunud brändidele lähebki selle eest, et nad suutsid virtuaalsetesse esitlustesse sisse tuua sedavõrd palju nii Kopenhaagenit kui ka imelist Skandinaavia loodust. Kõik see sai lihtsalt nii… õige.
Vaadake aga oma silmadega üle:
https://player.vimeo.com/video/506991228
https://player.vimeo.com/video/506976613
https://player.vimeo.com/video/506126079
https://player.vimeo.com/video/508361634
https://player.vimeo.com/video/506114042
https://player.vimeo.com/video/507996330
“”Tüdruk trammis” on kindlasti üks mu lemmikuid kogu albumilt – see on mõnus, suvine ja helge,” räägib INGER. Video võtted said alguse varavalges Balti jaamas. “Olime platsis juba kell 5:45 ja jagasime oma muusikat esimestele trammisõitjatele. Inimesed olid üllatavalt vastuvõtlikud – mõni filmis isegi salaja kõrvalt meie tegemisi.”
Inspiratsioon loole sündiski just nimelt ühest trammisõidust – kuigi INGER tunnistas oma albumi esitlusel, et ta polnud trammiga sõitnud juba ammu. Nüüdseks on see lubatud suvine sõit tehtud ning ka visuaalselt jäädvustatud.
Video tõi ekraanile loovtiim Chairmen Productioni eestvedamisel – režissöörideks Kaur Kulver ja Martin Pikk.
Laul ise sündis koostöös Markus Palo, Claus Heinrich Riismaa ja Harmo-Ron Kallastega. Produtsendiks oli Markus Palo, loo miksis Steven Ilves ja masterdas Sander Sadam.
Esitletud kollektsioon ise oli kui sügav kummardus CHANELi pärandile, meenutus Gabrielle Chaneli armastusest Inglismaa maastike ja Šotimaa nõmmede vastu. Need looduslähedased paigad, mis kunagi inspireerisid Mademoiselle Chaneli disainifilosoofiat, olid nüüd lähtepunktiks kollektsioonile, mis kõneles pehmusest, lihtsusest ja maalähedasest elegantsist.
Etendus toimus Grand Palais’ Salon d’Honneuris, mis oli muudetud legendaarse 31 Rue Cambon aadressil asuva salongi sarnaseks — tagasihoidlikuks, intiimseks, väljapeetuks. Willo Perroni loodud ruumikujundus peegeldas Gabrielle Chaneli minimalistlikku, ent läbimõeldud lähenemist. Just siin, selles vaoshoitud õhkkonnas, said õrnalt liikuda modellid, kes kandsid kreemvalgeid, kuldseid ja musti siluette — tuttavlikke, ent tänapäevase värskusega.
Kollektsioonis olid esindatud klassikalised moemaja motiivid: tviidkostüümid looduslikes toonides, ülikondadele omased lõiked, mis pakkusid naise kehale vabadust ja mugavust; detailid, mis meenutasid maskuliinset rätsepatööd, ent olid ümber mõtestatud naiseliku pehmuse kaudu. See oli dialoog mineviku ja oleviku vahel — CHANELi ateljee oskuste demonstratsioon, millele Blazy nüüd edasi ehitama asub.
Ent kõige olulisemalt kõneles see kollektsioon üleminekust. See oli ühe ajastu viimane peatükk — ajastu, kus disain sündis kollektiivsest mälu- ja oskustepagasist, mitte ühe konkreetse loovjuhi visioonist. See vaikne hüvastijätt oli väärikas ja sügavalt CHANELilik: täis ajatuid viiteid, käsitöö meistrlikkust ja usku, et liikumine edasi ei tähenda kunagi mineviku unustamist.
Vaata moeetendus oma silmaga üle allolevast videost: