Bert on aastate jooksul liikunud globaalkõladest tummisematele techno-väljadele, olles eelnevalt välja andnud neli sarnaselt karmikõlalist albumit. Täna ilmunud albumiseeria järjekorras viiendal plaadil saavad kokku tuttavad elemendid veelgi tumedamas kõlas – heliline düstoopia ja sci-fi kinematograafilisus, ränkraske, mürane dub ja techno, mikroskoopiliselt mitmekihilised saundid. Kaasa teevad (HAPE) Taavi Tulev ja Robert Nikolajev.
“Tõenäoliselt üheks põhjuseks, et ma eelmine aasta ei jõudnud oma “numbriplaadi” jadas edasi liikuda, oligi see, et lisaks paarile hip-hop albumi produmisele kirjutasin muusikat ka filmidele,” selgitab produtsent. “Teravate aegadele kohase plahvatusliku energiaga “SIX” on seega paari aasta jagu ennast vorminud ja kujundanud, ning lisaks on päris suure aja võtnud ka töö live kujundamisel, mis liigub jõudsalt ainult modulaar-süntesaatorite ja trummimasinate taktis ning on pea 90% ulatuses improvisatoorne ja kordumatu.”
Kõik varasemad albumid Bert On Beatsi albumiseeriast ehk “NINE”, “EIGHT” ja “SEVEN” on olnud nomineeritud ka Eesti Muusikaauhindadel Aasta Elektroonikaalbumi tiitlile. 2020. aastal tunnistati tema album “TEN” samas kategoorias aasta parimaks albumiks. Bert Prikenfeld on Eesti Muuusikaettevõtluse Auhindadel tunnistatud Aasta muusikaprodutsendiks neljal, ja parimaks mixijaks/masterdajaks kolmel aastal järjest.
Kuula albumit “SIX” Spotifyst.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.