“Babygirl” keskendub võimu, kontrolli ja identiteedi teemadele. New Yorgi edukas tegevjuht, ema ja abikaasa Romy (Nicole Kidman) on harjunud elama hoolikalt kontrollitud maailmas, kus iga hetk on planeeritud ning kus ta on väga teadlik sellest, millisena ta teistele välja paistab. Oma pikas abielus armsa, hooliva ja kunstile pühendunud abikaasa Jacobiga (Antonio Banderas) pole ta aga kunagi tundnud tõelist kirge ja naudingut. Naine seab ohtu nii oma karjääri kui ka pere, alustades kirglikku suhet endast palju noorema praktikandiga (Harris Dickinson). See on kassi ja hiire mäng, kus võimusuhted nihkuvad pidevalt, viies vaataja tagasi 90ndate seksuaalsete põnevike kuldaega.
Filmi lavastaja ja stsenarist Halina Reijn on rahvusvaheliselt tunnustatud – ta on pälvinud mitmeid teatriauhindu ja filmipreemiaid. Tema eriline stiil ja lugude jutustamise oskus on köitnud nii kriitikuid kui ka publikut.
Jõulupühade perioodil esilinastunud „Babygirl“ näitab USAs suurepäraseid tulemusi – avanädalavahetusel linastus film enam kui 2000 kinos, teenides 7,3 miljonit dollarit kassatulu.
„Babygirl“ on linastunud ka rahvusvahelistel A-kategooria filmifestivalidel ja pälvinud seal ka märkimisväärset tunnustust.
Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.
Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.
Uuri seansi kohta lisa Facebookist.
Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.
Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.
Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.