Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2023. aasta programmile SEIFIS ja AKENDEL. Kandideerima on oodatud nii ehtekunstnikke, kui ka ehte- ning sepakunsti teiste kunstivaldkondadega kombineerivad ja julgelt katsetavad näituseprojektid. Konkurss kestab 17. oktoobrini 2022.

2022. aastal on A-Galerii rikkaliku näituseprogrammiga toonud kultuuripublikuni 30 eriilmelist näitust, mis on toimunud nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. Galerii programmis on osalnud maailmaklassi ehte- ja metallikunstnikke nii Eestist kui välismaalt, seal hulgas Prantsusmaalt, Hiinast, Taiwanist, Norrast ja Iisraelist. 

SEIF on A-Galerii näitusepind, mis keskendub peamiselt professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. Ühtlasi on SEIF ajalooline pidepunkt, mis ühendab kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisima kohaliku näitusepinna. SEIFI on oodatud kunstnikud, kirjutajad ja uurijad, kelle looming lähtub kaasaegsest ehtekunstist, käsitöölistest praktikatest ning nende seostest visuaalkultuuriga laiemalt. 

A-Galerii SEIFI kõrgus on 315 cm ning pindala 5,2 m². Tööde eksponeerimiseks on võimalik kasutada trosse ja magneteid. Ruumis ei ole võimalik teostada värvimistöid ega puurida seintesse. Näitusepinda SEIFIS pikendab üks aken Hobusepea tänaval.

SEIFI ligikaudne näituse toimumise aeg on 6 nädalat.

A-Galerii AKNAD on loodud 1891. aastal kullassepaäri vaateakendeks, kuid alates 2019. aastast muutunud A-Galerii oluliseks (mikro)näituste platvormiks, et pakkuda lisaks SEIFI näitustele kaasaegse ehtekunsti valdkonnas tegutsejatele võimalust näidata uut või taasavastatud loomingut kompaktses formaadis ning laiendada A-Galerii näitusepinda avalikku ühiskasutatavasse linnaruumi. 

AKENDELE on oodatud nii grupi- kui üksikprojektid, mis puudutavad kaasaegset ehtekunsti ning käsitöölisi praktikaid visuaalkultuuri kontekstis. Väga oodatud on ka projektid kuraatorite poolt, mis koostöös erinevate kunstnikega looks akendele tervikliku ja läbimõeldud lahenduse. AKENDELE võib esitada ka projekte veel arengujärgus ideedest, kus erinevate kunstnike ideid kombineerides moodustatakse koostöös galeriiga terviknäitus. Üksi avaldust esitades ei pea arvestama kõigi akende täitmisega. 

AKNAD on samavõrra välja- kui sissevaatamiseks. Seepärast mahub akendele ka loomingut, mis võtab lähtepunktiks ehtekunsti ning on sündinud koostöös muude loominguliste valdkondadega – heli, video, maal, disain, kirjandus, mood, visuaal- ja etenduskunst ning arhitektuur.

AKNAID on viis – Hobusepea ja Pikal tänaval üks suur (mõõtudega 220x300x85 cm) ja neli väikest (mõõtudega 220x140x48 cm). Akendel on laes konksud riputamiseks, valgustid ning pistikupesad. Kuna akende tagaküljel pole midagi riiuleid katmas, peaks kandideeriv kunstnik seega mõtlema ka näituse taustale. Aknanäitused on möödujaile vaatamiseks üleval ööpäevaringselt.  

AKENDE ligikaudne näituse toimumise aeg on 8 nädalat.

Kogu lisainformatsioon konkursi tingimuste kohta leiab A-Galerii kodulehelt.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.