Foto: A-galerii
2022. aastal on A-Galerii rikkaliku näituseprogrammiga toonud kultuuripublikuni 30 eriilmelist näitust, mis on toimunud nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. Galerii programmis on osalnud maailmaklassi ehte- ja metallikunstnikke nii Eestist kui välismaalt, seal hulgas Prantsusmaalt, Hiinast, Taiwanist, Norrast ja Iisraelist.
SEIF on A-Galerii näitusepind, mis keskendub peamiselt professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. Ühtlasi on SEIF ajalooline pidepunkt, mis ühendab kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisima kohaliku näitusepinna. SEIFI on oodatud kunstnikud, kirjutajad ja uurijad, kelle looming lähtub kaasaegsest ehtekunstist, käsitöölistest praktikatest ning nende seostest visuaalkultuuriga laiemalt.
A-Galerii SEIFI kõrgus on 315 cm ning pindala 5,2 m². Tööde eksponeerimiseks on võimalik kasutada trosse ja magneteid. Ruumis ei ole võimalik teostada värvimistöid ega puurida seintesse. Näitusepinda SEIFIS pikendab üks aken Hobusepea tänaval.
SEIFI ligikaudne näituse toimumise aeg on 6 nädalat.
A-Galerii AKNAD on loodud 1891. aastal kullassepaäri vaateakendeks, kuid alates 2019. aastast muutunud A-Galerii oluliseks (mikro)näituste platvormiks, et pakkuda lisaks SEIFI näitustele kaasaegse ehtekunsti valdkonnas tegutsejatele võimalust näidata uut või taasavastatud loomingut kompaktses formaadis ning laiendada A-Galerii näitusepinda avalikku ühiskasutatavasse linnaruumi.
AKENDELE on oodatud nii grupi- kui üksikprojektid, mis puudutavad kaasaegset ehtekunsti ning käsitöölisi praktikaid visuaalkultuuri kontekstis. Väga oodatud on ka projektid kuraatorite poolt, mis koostöös erinevate kunstnikega looks akendele tervikliku ja läbimõeldud lahenduse. AKENDELE võib esitada ka projekte veel arengujärgus ideedest, kus erinevate kunstnike ideid kombineerides moodustatakse koostöös galeriiga terviknäitus. Üksi avaldust esitades ei pea arvestama kõigi akende täitmisega.
AKNAD on samavõrra välja- kui sissevaatamiseks. Seepärast mahub akendele ka loomingut, mis võtab lähtepunktiks ehtekunsti ning on sündinud koostöös muude loominguliste valdkondadega – heli, video, maal, disain, kirjandus, mood, visuaal- ja etenduskunst ning arhitektuur.
AKNAID on viis – Hobusepea ja Pikal tänaval üks suur (mõõtudega 220x300x85 cm) ja neli väikest (mõõtudega 220x140x48 cm). Akendel on laes konksud riputamiseks, valgustid ning pistikupesad. Kuna akende tagaküljel pole midagi riiuleid katmas, peaks kandideeriv kunstnik seega mõtlema ka näituse taustale. Aknanäitused on möödujaile vaatamiseks üleval ööpäevaringselt.
AKENDE ligikaudne näituse toimumise aeg on 8 nädalat.
Kogu lisainformatsioon konkursi tingimuste kohta leiab A-Galerii kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.
Algav suvi märgib Fotografiska Tallinna 7. tegutsemisaastat. Maja suvine suurnäitus kannab tiitlit „Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“ (Photography in Power: Making Worlds Visible) ning tõstab esile fotokunsti ja kunstnikud, kes on läbi aastate olnud osa Fotografiska rahvusvahelisest ja kohalikust näituseprogrammist. Ülevaatenäitus avab fotograafia erinevaid kihistusi ja selle rolli maailma tõlgendamisel.
Mahukas grupinäitus toob esmakordselt Tallinnasse mitmed fotograafia suurnimed – Newtoni, Mapplethorpe’i ja Avedoni kõrval leiab näituselt ka Paolo Roversi, Refik Anadoli, David LaChapelle’i, Lars Tunbjörki, Herb Rittsi ja teised fotograafia raudvarasse kuuluvad kunstnikud. Taaskohtuda saab ka mitmete publikulemmikutega nagu Alison Jackson, Peter Lindbergh, Pentti Sammallahti, Ellen von Unwerth, Anders Petersen ja Tom of Finland. Samuti leiab näitusesaalist kohalikud kunstnikud, kes on olnud osa Fotografiska Tallinna seitsmeaastasest loost, nende hulgas Toomas Volkmann, Cloe Jancis, Tanja Muravskaja, Kaupo Kikkas, DeStudio ja Anna-Stina Treumund. Ühtekokku lööb näitusel kaasa 127 kunstnikku.
Samal ajal pöördub pilk ka fotokunsti tulevikule. Suurnäituse kõrval avaneb Fotografiskas algatuse Emerging Artists esimene näitus, mis toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.
„Uute regionaalsete kunstnike platvormi ja iga-aastase näituse käivitamisega loome ruumi värsketele häältele, toetades loometee alguses olevaid autoreid, kelle pilkudes peegelduvad kaasaja kõige teravamad küsimused,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.
Rahvusvahelise avatud konkursi kaudu valiti näitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“ osalema kunstnikud piirkonna kõigist neljast riigist. Eestist osalevad näitusel Anna-Liisa Kree ja Andra Rahe, Soomest Karl Ketamo ja Shia Rówan Conlon, Leedust Pavelas Šalaikiskis ja Ieva Baltaduonytė ning Lätist Filips Smits, Annemarija Gulbe, Krišjānis Elviks, Anna Ansone ja Anna Marija Puķe.
Valitud kunstnikud töötavad fotograafilise materjaliga väga erineval moel – lavastades hoolikalt läbimõeldud stseene, vaadeldes ausalt ja mänguliselt iseennast ning ümbritsevat elu või andes seeriate kaudu kuju kaasaegsetele meeleoludele ja ühiskonna varjatud jõujoontele. Näitus avab kaasaegse fotokunsti eriilmelised lähenemised ning toob esile autorite isiklikud, fotograafia kaudu läbitunnetatud kogemused, milles võib ära tunda ka siinsele piirkonnale omaseid visuaalseid vihjeid.
„On harukordne, et hetkeks on meil avatud justkui fotomaailma entsüklopeedia – sa tuled lehitsema lugusid ja avastama maailma, surveta otsustada, kas ja kes sulle rohkem meeldima peab,“ kirjeldab Aasmäe Fotografiska suvist näitusehooaega.
Mõlemad näitused ootavad Fotografiskas avastamist kogu suve vältel – „Fotograafia jõud“ on üleval 6. maist 13. septembrini ja „Emerging Artists 2026“ 9. maist 1. novembrini. Nende kõrval saab tutvuda ka Läti kunstniku Inta Ruka näitusega „Paigad nimega kodu“, mis kannab helges valguses möödunud aegade elu ja vaimu.
