Oleme nõus meiegi, et Alessandro Michele oli Tom Fordi järel parimaid asju, mis Gucci moemajaga juhtuda võis, ning moemaanidena on meil kindlasti ka kurb, et selline lahkuminek tõesti toimub. Kuid mida me veel tänaseks õppinud oleme, on see, et luksusmoemaailm ongi üks paras musical chairs, kus loovjuhte vahetatakse vasakule ja paremale. Mis on ka kurb ning kindlasti kohati ka ebaõiglane.
Viimased kuud on toonud meieni tegelikult mitmeid taolisi uusideid kõrgmoe rindelt. Alles möödunud nädalal teatas Raf Simons, et paneb kinni omanimelise moemaja, mis omakorda pani liikvele kõlakad, et ehk teeb Miuccia Prada ettevalmistusi Prada loovjuhtimise üleandmiseks just nimelt talle. Riccardo Tisci teeks justkui ettavalmistusi omanimelise moemärgi taaselustamiseks, Daniel Lee liikus Bottega Venetast Burberrysse – neid näiteid on veel ja veel. Ning ärgem unustagem, et ka Louis Vuittoni meestemoe loovjuhi koht on ikka veel täitmata.
Muide, väidetavalt oli Alessandro Michele Guccist lahkumise põhjuseks ettevõtte omanike meelest “mitte piisav uuendusmeelsus”. Michele ise ütles aga oma lahkumineku kohta: “There are times when paths part ways because of the different perspectives each one of us may have…” Kahju, tõesti kahju.
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.
Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.
Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.
Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.
Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.
