Kes on aga kes?
Georg Arnoldi esitlusel on viiest plaadist koosnev EP (Extended Play). Iga plaadi pinda on salvestunud üks lugu, mis on käsitlus ornamendist Archimedese spiraali alusel. Motiiv tuleneb vinüülplaatidelt. Abivahenditena on kasutatud plasmalõikurit ja treipinki, materjalina terast. Teosed on valminud Eesti Kunstiakadeemia töökojas 2019. aasta sügisel, mille Arnold veetis resideeruva kunstnikuna.
Claudia Lepik veetis 2019. aastal kuu aega New Yorgis residentuuris, kus öised tuled, kirev linnaruum ja läbi jalutatud tänavad pakkusid vaheldust ja inspiratsiooni. Sedasi, kannustatud uuest keskkonnast, süvenes ta oma töösse värske huviga materjali vastu. Nii valmisid uued mitmekihiliste struktuuride ja värvitoonidega näo- ja ninaehted. Välja pandud kolmik on osa Claudia isikunäitusest “About Face”, mis leidis aset samal aastal New Yorgi ehtekunsti nädalal.
Maarja Niinemägi iga ehe koondab tähendusi – ehtekandjatena kuulume erinevate kordumatute ideede maailma, kus ka värvil on eriline roll. Kasutades värvi materjalis, küllastunult pealekantuna või aktsendina saab ehtest abstraktne värvi ja vormi kooslus. Maarja kasutab materjalina titaani, mille tulemusel saavad ehted väga kerged ning värvide peegeldus metalli pinnalt kirgas, läbipaistev. Näitusel ongi väljas õhulised, ruumilised kõrvarõngad, mille loomisel on tehnoloogiatest kasutatud laserlõikust, punktkeevitust ja anodeerimist.
Katrin Kosenkranius on kunsti tudeerinud Academia Non Gratas ja ehtekunsti Eesti Kunstiakadeemias. A-galerii akendel räägib ta loo üheksapealisest lohest.
Uuri lisa Facebookist.
9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.
Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.
Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.
Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.