Foto: Pressifoto

Anthony Luciano – traditsioone hindav käsitöömeister New Yorkist

Tema kotid on täitnud Ameerika parimate jaemüüjate, sealhulgas Bergdorf Goodmani, Neiman Marcuse ja Stanley Korshaki vitriine. Tema loomingut on tutvustatud mitmekümnetes väljaannetes, teiste seas Vogue, Worth, InStyle, Elle ja Harper’s Bazaar ning tema klientideks on maailmakuulsad staarid nagu Judith Light, Meryl Streep, Debra Messing, Cameron Diaz, Megan Mullally jpt. 

Saagem tuttavaks – käsitöömeister ja disainer Anthony Luciano –, esimese põlvkonna newyorklane, teise põlvkonna itaallane ja viimane kuuest lapsest, kes kannab endaga kaasas kunstnikuosavust ja vana maailma traditsioone.

Osaled tänavusel Disainiööl mitme sündmuse raames, millest üks on vintage kottide näitus „50 kotti mille nimel elada“. Sissejuhatuses oled maininud, et sind on inspireerinud nii vintage kotte saatvad lood, Itaalia juured kui vanaema õpetatud käsitööoskused. Kas sulle meenub mõni eriti soe mälestus, mis sinu teekonda disainerina mõjutanud on?

Tegelikult õmblesid, heegeldasid või tikkisid alatasa nii minu ema kui vanaema. Mul pole mitte ühtegi mälestust vanaemast, mida ei saadaks minu vaimustus tema loodust. Mulle tohutult meeldis vaadata, kuidas nad emaga niivõrd ilusaid esemeid oma kätega valmistasid ja seeläbi mõistsin juba väga noorelt, et soovin sedasama teha. Istusin vanaema kõrval ja ammutasin endasse nii palju teadmisi kui võimalik. Ja mitte miski polnud parem kui vanaema kompliment millegi kohta, mille kallal ma ise töötasin. Just tema ja mu ema andsid mulle kindlust oma kire järgimiseks.

Nüüd elad sa New Yorkis. Kui palju leiad inspiratsiooni sealsest keskkonnast või püüad moodsaid ja vintage jooni pigem lahus hoida?

Kuigi ma usun, et maailmas reisimine on vajalik, avamaks oma meeled ja süda erinevatele kogemustele, usun ka seda, et New York on universumi keskpunkt. Vähemalt minu jaoks. See on pidu täis põrkuvaid kultuure ja väljendusviise. Tulin siia ülikooli 18-aastaselt, väiksest maakohast ja pärast 38 aastat olen ikka veel siin. New York imeb sind endasse ja mulle on meeldinud iga minut sellest. Noh, võib-olla küll mitte iga minut, kuid ma ei suuda end ka kuskil mujal näha.

Mis puutub kaasaegse ja nö vana aja lahus hoidmisse, siis ausalt öeldes ei mõtle ma sellele kunagi. Viimase 22 aasta jooksul, mil ma olen oma ettevõtet juhtinud, ei ole ma kunagi pidanud kinni traditsioonilistest moestandarditest või reeglitest. Õnneks on mu kliendid hästi reageerinud ja ma saan disainis ja loomingus järgida jätkuvalt oma vaistu.

Kui peaksid Disainiöö näituselt valima üks või kaks sinu jaoks parima looga kotti, siis millised need on ja miks?

Nagu vanematel ei ole lemmiklapsi, on ka mul väga raske valida oma näituselt lemmik kotte. Tavaliselt, kui keegi küsib minult, milline on mu lemmikkott, vastan nii: “see kott, mida ma parajasti teen”. Siiski pean tõdema, et minu südames on eriline koht Diamond Pyramide kotil. See on tehtud minu kliendile, kes ei ole hea tervise juures ning kes osales tema auks korraldatud üritusel ja palus, et ma teeksin talle koti, mis oleks sama eriline ja ainulaadne kui ta ise.  

Sinu 2000. aastal loodud luksuslike päeva- ja õhtukottide kollektsioon vaimustas Ameerika jaemüüjaid, ilmudes muuhulgas Bergdorf Goodmanis, Neiman Marcuses ja Stanley Korshakis. Millised on sinu plaanid järgmiste kollektsioonide ja projektidega?

Kuna minu äri on alati tuginenud isiklike suhete arendamisele klientidega, on jaekaubanduse hääbumine muutunud minu kasuks. Oli aeg, mil 75% minu klientidest pärines suurtest mõjukatest kaubamajadest. Nüüd töötan aga 100% konkreetse tarbija jaoks ning elan oma parimat elu, pakkudes kogemust, mitte lihtsalt tehingut.  

Milline on sinu arvamus Itaalia kaasaegse aksessuaaridisaini kohta? Kas nii rikkalike disaini-, moe- ja käsitöötraditsioonidega riik liigub õigel kursil?

Itaalia aksessuaaride turul toimuvat on minu arvates hetkel raske hinnata. Vana maailma käsitöömeistrid on kadumas ja raske on leida noort verd, kes nende jälgedes sooviks jätkata. Selleks, et aksessuaaride ärisse siseneda, pead tõesti omama kirge käsitöö vastu, kuid tänases maailmas on niivõrd suur rõhk asetunud kiirmoe ja kiire raha teenimisele. See on muidugi pettumust valmistav.

Lõpetuseks, osaled tänavu ka Eesti Disainiauhinna BRUNO konkursi žüriis. Millised on sinu ootused Eesti disainile?

Kuna see on minu esimene kord nii Disainiööl kui BRUNO konkursi žüriis, siis on minu ootused pretsedenditud. Kuid minu isikliku kogemuse põhjal Eesti kunstnikega – kes on tohutult andekad –, usun, et leian hulgaliselt erakordseid tooteid. Kuna minu taustaks on mood, tõmbun instinktiivselt esemete poole, mis kõnetavad mind visuaalsel tasandil. Samas ootan huviga, et avastada “disaini” erinevaid aspekte, mis ei ole niivõrd seotud vormi kui pigem funktsiooniga.

Anthony Luciano näitus „50 kotti, mille nimel elada“ on Disainiöö raames avatud 19.-25.09.2022 Tallinnas, Estonian Design House+’is. Lisaks toimub 20. septembril Eesti Kunstiakadeemias koos Anthonyga nahast koti meisterdamise töötuba „Sip and Stitch“. Rohkem infot sündmuste kohta: www.disainioo.ee. 

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Rebekka Bay | Marimekko.

7 küsimust Marimekko loovjuhile Rebekka Bayle

Moemärgi Marimekko 2024. aasta kevadkollektsioon ühendab sensuaalse naiselikkuse praktilise disainiga, mängides utilitarismi ja minimalismi elementidega ning loomulikult ka juubelit tähistava ikoonilise Unikko mustriga. Portaili peatoimetajal Aljona Eesmaal avanes erakordne võimalus usutleda Marimekko loovjuhti Rebekka Bayd, saamaks teada, kust on tulnud tema inspiratsioon ning kui erinev Soome ja Eesti moetarbija ikkagi on.

Rebekka, kuidas kulges sinu teekond Marimekko loovjuhiks? 

Marimekkol on alati olnud koht minu elus. Disainimärgiga liitusin 2017. aastal nõukogu liikmena ning 2020. aastal määrati mind loominguliseks juhiks. Juba enne Marimekkot olin suur Soome disaini fänn, eriti armastan Alvar Aalto töid. Mäletan selgelt, kui külastasin 2017. aastal Marimekko tekstiiliprintimise tehast Helsingis – armusin kohe Marimekkosse, soovides olla osa selle tulevikust. 

Marimekko on tuntud oma julgete mustrite poolest. Kuidas hoiad disainerina tasakaalu innovatsiooni ja Marimekko esteetika vahel? 

Marimekkos peame alati dialoogi mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning toetume pidevalt oma üle 70-aastasele ajaloole ja disainipärandile, mis oma rohkem kui 3500 mustrit sisaldava arhiiviga on täiesti unikaalne. Mind paelub ajaloost veelgi enam aga süvitsi sukeldumine millessegi, mis tundub ka tänapäeval relevantne. Marimekko mustrid ja siluetid on tuntud oma ajatuse poolest, mis võimaldab meil mängida uute ideede ja visuaalsete lahendustega, mis on korraga äratuntavad, kuid sealjuures üllatavad, isegi ootamatud. 

Kust ammutad inspiratsiooni? 

Moest enamgi on mind alati paelunud ideed. Inspiratsiooni saamiseks pöördun sageli kunsti, arhitektuuri, mööblidisaini ja muidugi ulatusliku Marimekko arhiivi poole. Kuulan raadiot, podcast’e, muusikat – armastan Spotify raadiot, loen kõike alates raamatutest kuni ajakirjade ja nädalalehtedeni, ilukirjandust ja aimekirjandust. Armastan filme, näitusi, kunstnike ja arhitektide kodude või kodumuuseumite külastamist. 

Kuidas sulle tundub, kuidas erinevad tarbijate eelistused Eestis ja Soomes, kui jutt käib moest? 

Olen veendunud, et mis puudutab moodi, siis pole olemas piirispetsiifilisi eelistusi. Muidugi mõjutavad meid meie kultuuripärand, meie disainerid ja arhitektid, aga usun, et Marimekko on piisavalt universaalne, et julgete mustrite ja värvidega tuua rõõmu kõigile kõikjal. 

Mis on sinu kõige väärtuslikum Marimekko ese? 

Esimesena torkab pähe 1960ndatest pärit vintaažkleit – suuremõõtmeline valge, halli ja mustaga, väga minimalistliku siluetiga. See kleit sümboliseerib minu jaoks kõike, mis Marimekko on ja olla võib. 

Kuidas sa ise igapäevaselt riides käid? 

Olen alati olnud „vähem, kuid parem“ lähenemisega. Eelistan lihtsamaid komplekte, kus mängin nii naiste kui ka meeste garderoobist pärit esemetega, olgu nendeks igapäevased basic’ud, nagu hallid ja tumesinised kudumid, valged triiksärgid, teksad, ja loomulikult Marimekko seelikud. 

Nimeta oma kolm lemmikkohta Helsingis. 

Muidugi Marimekko tekstiiliprintimise tehas. Kulttuurisauna, mis on täiesti ainulaadne, rahulik ja maalähedane Jaapani-Soome saun. Savoy restoran, mille algselt kujundasid Aino ja Alvar Aalto ning mis hiljuti sai Ilse Crawfordi poolt veatult renoveeritud. 

Avasta galeriist Portaili tänavukevadised lemmikud Marimekko kollektsioonist! 

Samuti uudista Marimekko kevadkollektsiooni Kaubamajas ja Kaubamaja veebipoes kaubamaja.ee. 

Intervjuu Rebekka Bayga ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Kalle Veesaar

PIRET KALDA: “Ma ei ole iluekspert üldse!”

Näitlejanna Piret Kalda on aastate jooksul puutunud kokku väga erinevat laadi ilutoodetega, millest poolte tähendusi ei pruugi tänapäeva noored teadagi. Õnneks on tema tänane iluvaramu teinud väärika hüppe edasi.

“Kindlasti pesen ma õhtul maha kõik, mis päeva jooksul näole maandunud,” alustab Piret oma näohoolduse a ja o-ga. Aegade jooksul on ta selleks kasutanud erinevaid tooteid, kuid nüüdseks jäänud pidama geeljate näopesuvahendite juurde. “Ma olen ka täielik mitsellaarvee fänn, minu meelest on see sajandi kosmeetikaleiutis.” Seda peamiselt seetõttu, et aastakümneid tagasi sai “rasvast grimmi” maha võetud vaseliini ja ligniiniga, mida pidi veel omakorda pesuseebiga maha nühkima. “Mitsellaarvesi on selle kõrval tõeline õnnistus!”

Agar katsetaja

Piret tunnistab, et ta ei ole ülemäära märgitruu, kuid aastate ning omajagu katse-eksituse meetoditega on välja kujunenud lemmikud, mille juurde ta pidama on jäänud. Üks toode, mida naine Kaubamajast juurde ostmas käib ja teistelegi julgelt soovitab, on Kiehl’si tummine silmaümbruskreem avokaadoga. “Lihtne, kuid parajalt rasvane, ideaalne ka grimmi alla, kuna ei jää silma ümber läikima.” 

Samuti pälvib kiidusõnu Dr. Hauschka roosi kehaõli ja kehakreem, mille kasutamine kosutab nii ihu kui ka hinge. Grimmeerija kaudu jõudis Pireti ellu ka Lumene CC-kreem, mida on hea kerge meigi tegemisel kasutada. “Põhisoovitus grimmeerijatelt on ikkagi, et õhtul nägu puhtaks ning kui on vaba päev, siis lasta nahal puhata,” jagab Piret tarkusetera.

Parfüümi ja glamuuri

Kui Kaubamajast rääkida, on Pireti lemmikkoht Lõhnatuba, parfüümide tõeline pühamu. “See on hoopis teine maailm!” lööb naise nägu särama. “Ma ei ole spetsialist, aga mulle väga meeldivad erilisemat laadi parfüümid.” Lõhnatuppa siseneb Piret alati avatud meelega, valmis uusi parfüüme avastama, kuid ikka on juhtunud, et ta jääb mõnda oma lemmikusse kinni. Üks sellistest on Serge Lutensi Fille en Aiguilles – intensiivne, soe, puidune. “Minule meenutab see Kääriku suusabaasi, kus suuski tõrvati!” Serge Lutens on siiski ainult osake Pireti lõhnagarderoobist, sest käib temalgi lõhnade piserdamine vastavalt tujudele ja siis peab valikut olema. Ning kui Piret on kord 85-aastane glamuuri-pensionär, siis plaanib ta Kaubamaja Lõhnatoast oi-kui-palju lõhnu veel koju tuua.

“Punast huult ma kardan!”

“See, mille me endale 14-aastasena näkku määrisime, on minu meelest see, millega täna surnuid meigitakse,” ilmestab Piret meeleolukalt seda, kuhu “surimaskist ja pruunist Dzintarsi huulepulgast” meigimaailm tänaseks jõudnud on. Kuigi täna usaldab ta end erilisema sündmuse puhul ihumeikar Anu Konze käe alla, siis pretensioonikat punast huult kipub ta vältima ikka ja paneb hoopis rõhku üles seatud soengule, mis annab kohe pidulikuma tunde.

Lõpetuseks ütleb Piret, et tema nägu üldsiselt kannatab kõike ja ta ei pea piirduma ainult öko- või apteegikosmeetikaga, kuid üks, mida see ei kannata, on liigne päike. “Suvel SPF 50 faktor ning kaabu,” kõlab resoluutne ilureegel.

Avasta Piret Kalda ilulemmikud galeriist!

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid