“Tired” kannab endas kurnatuse, kuid ka ärkamise tunnet. “See on laul maailmast, kus väärtused on sageli tagurpidi, kuid kus väsimusest võib saada selgus ja jõud,” tutvustab Anna Kaneelina. “Tired” on vaikne protest – teadlik keeldumine kaasa minemast süsteemiga, mis mõõdab edu rahas ja võltsides “suurtes eludes”. See on väsimus, mis puhastab ja vabastab.
“Wall” räägib omakorda kontrollist, allasurutusest ja vastupanust – seintest, mida ehitame nii ühiskonnas kui ka oma südames. Kuid loo tuum on lootus: et empaatia on tugevam kui hirm, ja et tõeline turvalisus tekib siis, kui seisame üksteise kõrval, mitte vastas.
Novembris jõuab Anna Kaneelina oma bändiga (koosseisus Erki Pärnoja, Ivo Etti ja Kristjan Kallas) ka Tallinna ja Tartu lavadele, 27. novembril Tallinna klubis D3 ning 28. novembril Tartus Genialistide klubis. Sügiskontsertide piletid müügil Piletikeskuses.
Kuula uusi muusikapalasid Spotifyst.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!