Foto: Tiina Õunmaa
ANETT-ile omaselt sündis lugu justkui iseendale kirjutades: “Mind on alati inspireerinud suhete ja armastuse keerdkäikudest kirjutamine, see on eelkõige endale kirjutamine – emotsioonide ja tunnete lahti mõtestamine ning muusikaga sidumine. Kui alustasime esimest laulukirjutamise sessiooni koos Joshua Stephenziga, siis tõi ta kohe lauale esimese fraasi: “I broke my heart and it feels good“, mis minu meelest on väga tugeva sõnumiga, sellest saigi kõik edasine alguse. Arutlesime, kuidas muutume inimestena ajas pidevalt, ja mõnikord avastame, et oleme ümbritsetud inimestega, kes on meie praegustest eludest tegelikult juba lahku/välja kasvanud. Küll aga on väga raske jätta seljataha inimesed, kes on meid elus muutnud või õpetanud, kelle nimel oleme tahtnud olla paremad inimesed või kes on meid muudmoodi elus mõjutanud. Seega ei ole see kunagi lihtne kummalegi osapoolele. Lugu väljendab südamehääle kuulamist,” jutustab ANETT.
Duubelsingli väljaandmine märgib ANETT-i jaoks ka soolokarjääri esimest lepingut plaadifirmaga, milleks on kohalik ilusa muusika väljaandja TIKS Rekords. “Olles suur kooskõla- ja vaibi-sõber, mitte just peaasjalikult lüürikalembene, lummas mind kunagi ANETT-i “Don’t Pretend” ja selle akustiline versioon koos Jonas Kaarnametsaga. Sellest loost alates oli meie seisukohast uks ANETT-ile avatud, et saaksime tulevikus koostööd teha. Tundsin, et sobime kokku ja sestap väga hea meel, et nii ka nüüd läinud on,” kommenteeris TIKS Rekordsi üks eestvedajaist Peeter Ehala.
Kuula ANETT-i uut “get by” singlit koos demoversiooniga Spotifys: https://bit.ly/ANETTGETBYspotify
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.
