See käis nüüd küll kähku. Vaevu jõudsid Sarah Burtoni viimase Alexander McQueeni moekollektsiooni esitluse prožektorituled jahtuda, kui Kering teatas, et McQueeni moemaja loovjuhtimise võtab üle Sean McGirr.

Varasemalt JW Andersoni moemaja meestekollektsioonide eest vastutanud McGirr ei ole üldsusele ehk nii väga tuntud, kuid mitte see ei tekitanud kõnealuse uudise juures pahameele tormi. Nimelt asus ühes McGirri teatega sotsiaalmeedias ringi liikuma kollaaž, millelt vaatasid vastu kuus loovjuhti – kõik luksuskontserni Kering moebrändide loovjuhid, kõik mehed. Rääkimata sellest, et kõik kuus on valgenahalised. 

McGirri uudis tõstatas taas aegumatu debati selle ümber, kuhu jäävad naised selles suures moemängus? Kuhu jääb paljulubatud “change”, võrdõiguslikkus ja mitmekesisus?

@1granary oli see, kes kollaažiga välja tuli ning selle postituse tekstiosas vaatas vastu kurb reaalsus:

“I literally don’t know a single woman of my generation even approached for a job like this,” a Senior Designer shared after the news that the Head of Men’s at JW Anderson would succeed Sarah Burton started circulating. “All these women have given up everything to service men paid 10x their salary,” another woman designer shared her frustration with us. “It is insulting to every woman working in the industry – not him being appointed but having a full portfolio headed by men.” 

“I think so many women just give up because the route is so impossible. This appointment proved it.” 

Ning kas me rõhutasime, et kõik need mehed disainivad rõivaid… naistele? Hoiame silmad lahti, kuhu see debatt seekord viib. 

Moemaailm sai täna mõnevõrra ootamatu uudise osaliseks. Moegeeniuseks tituleeritud John Galliano järgmine samm ei vii teda tagasi mõnda couture-majja, vaid hoopis… Zara juurde.

Hispaania kiirmoebränd teatas kaheaastasest loomingulisest koostööst Gallianoga, kelle ülesandeks saab brändi arhiivi “ümberkirjutamine” hooajaliste kollektsioonide kaudu. Esimene tulemus peaks poodidesse jõudma juba 2026. aasta septembris.

Galliano nimi ei vaja moemaailmas pikemat sissejuhatust. Diori-aastatel, 1997. kuni 2011. aastani, kujunes temast üks oma põlvkonna mõjukamaid loojaid. Hiljem jätkas ta Maison Margielas, kuni lahkus sealt 2024. aastal.

Just seetõttu mõjub koostöö Zaraga korraga nii ootamatu kui ka veidi vastuoluline. Ühelt poolt on huvitav näha, mida teeb autor, kelle tugevus on alati olnud kontseptsioon, dekonstruktsioon ja karakter, formaadis, mis eeldab mastaapi, kiirust ja taskukohast kättesaadavust. Teisalt tekitab küsimusi see, kuidas Galliano maailm üleüldse kiirmoe loogikasse mahub — isegi siis, kui pressitekst räägib “arhiivide ümbermõtestamisest” ja loomingulisest jätkusuutlikkusest.

Galliano ise on koostöö suhtes ootusrikas. “Olen väga elevil, sest see ei ole midagi, mida ma oleksin varem teinud. Selles on uudsust, põnevust ja protsessi ennast. Isegi oma tiimile pean ma iga päev meelde tuletama: ei, see ei ole see ega too. Me kirjutame seda lugu uuesti. See on olnud väga lõbus ning mulle tundub, et just praegu on see väga positiivne asi, mida teha — ja loomingulisest vaatenurgast ka tõeliselt jätkusuutlik.”

Zara on viimastel aastatel teinud ridamisi nimekaid koostöid, kuid Galliano lisab sellesse ritta kaalu, mida naljalt ei dubleeri. Portaili ettevaatliku optimismiga võib öelda: pöialt hoiame. Mitte tingimata Zara pärast, vaid selleks, et Galliano suudaks ka siin teha midagi enamat kui järjekordse suure nimega kapselkollektsiooni.

Vastesitletud CHANELi sügis/talv 2026 kollektsioon kinnitab, et loovjuht Matthieu Blazy ei ole moemajja tulnud pelgalt pärandit haldama, vaid seda tundlikult ja veenvalt edasi kirjutama. 

Gabrielle Chaneli kunagine mõte naisest kui päeval röövikust ja õhtul liblikast sai mõned päevad tagasi esitletud kollektsioonis uue elu. Blazy looming liikus praktilisest ja maapealsest kerguse, helgi ja peaaegu ebareaalse õhtuse väljenduseni. Nii sündis tervik, kus CHANELi igapäevane funktsionaalsus ja majale omane fantaasia püsisid haruldaselt heas tasakaalus. 

Keskmes oli loomulikult kostüüm, kuid mitte museaalina. Blazy tõi selle tänasesse päeva pehmema hoiaku, nihutatud proportsioonide ja ootamatute materjalikoosluste kaudu: soonikkoed, siidtrikotaaž, bouclé-tviid, helmestatud pinnad ning isegi sillerdavad efektid muutsid tuttava CHANELi silueti liikuvaks, kergemaks ja elusamaks. Arvustusteski on peamiselt esile toodud just seda, kuidas kunagine rangus on asendunud vaba kihilisuse, lahtinööbitud hoiakute ja peaaegu iseenesestmõistetava elegantsiga.  

Eriliselt mõjus ka kollektsiooni värvi- ja valguskeel. Pärlmutterjad pinnad, lillelised detailid, sulgjad aktsendid ja muljetavaldavad töövõtted tõid lavale rõõmu, mida CHANELis ei serveeritud efekti pärast, vaid väga teadliku meeleoluna. See oli luksus, mis ei tundunud kinnine ega kauge, vaid kandmiskõlbulik ja tänapäevane. Ka välismeedia luges kollektsioonist välja selge märgi: pärast tugevat debüüti on Blazy nüüd hakanud maja sees päriselt ehitama omaenda CHANELit.  

Kõige veenvam ongi ehk see, et Blazy CHANEL ei mõju nostalgilise kummardusena, vaid majana, mis liigub edasi. Vähem tolmu, rohkem elu. Vähem sundi, rohkem sära. Ja praegu näib tõesti, et CHANEL läheb aina paremaks ja paremaks.

Võta hetl ka tutvu kollektsiooniga allolevas videos!