Varasemalt JW Andersoni moemaja meestekollektsioonide eest vastutanud McGirr ei ole üldsusele ehk nii väga tuntud, kuid mitte see ei tekitanud kõnealuse uudise juures pahameele tormi. Nimelt asus ühes McGirri teatega sotsiaalmeedias ringi liikuma kollaaž, millelt vaatasid vastu kuus loovjuhti – kõik luksuskontserni Kering moebrändide loovjuhid, kõik mehed. Rääkimata sellest, et kõik kuus on valgenahalised.
McGirri uudis tõstatas taas aegumatu debati selle ümber, kuhu jäävad naised selles suures moemängus? Kuhu jääb paljulubatud “change”, võrdõiguslikkus ja mitmekesisus?
@1granary oli see, kes kollaažiga välja tuli ning selle postituse tekstiosas vaatas vastu kurb reaalsus:
“I literally don’t know a single woman of my generation even approached for a job like this,” a Senior Designer shared after the news that the Head of Men’s at JW Anderson would succeed Sarah Burton started circulating. “All these women have given up everything to service men paid 10x their salary,” another woman designer shared her frustration with us. “It is insulting to every woman working in the industry – not him being appointed but having a full portfolio headed by men.”
“I think so many women just give up because the route is so impossible. This appointment proved it.”
Ning kas me rõhutasime, et kõik need mehed disainivad rõivaid… naistele? Hoiame silmad lahti, kuhu see debatt seekord viib.
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.
Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.
Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.
Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.
Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.