Sel reedel, 30. juunil kell 18.00 avavad A-Galerii akendel oma ühise näituse Sander Haugas ja Kreekast pärit kunstnik Ismini Pachi ning oma soolonäituse Kertu Vellerind. Näitused on üleval kuni 13. augustini.

Ismini Pachi ja Sander Haugase näitus KAKS² on dialoog, milles kunstnikud kompavad erinevate materjalide piire ja tugevusi ning küsivad, kas jõud saab tekkida hoolitsuse ja koostöö kaudu. Sander Haugas esitleb värskeid kehaehteid ja objekte, mida koondab pealkiri “Väljateenitud olme”. Ta kasutab tehnikaid nagu sepistamine, jootmine ja keevitamine ning materjale nagu teras, messing, samet, pleksiklaas ja… vana sokk. Ismini Pachi kollektsioon “Kätega loodud jõud” koosneb ehetest ja objektidest. Teosed on valmistatud portselani valu tehnikas ning hõbedat sepistades. Kõik kunstiteosed on valminud 2023. aastal ega ole varem eksponeeritud.

Sander Haugas (1983) on praktiseeriv sepp, skulptuuri tehnik, arhitektuuritudeng ning Eesti Kunstiakadeemia lektor. 2020. aastal sai ta magistrikraadi cum laude koos Noore tarbekunstniku preemiaga Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval. 

Ismini Pachi (1984) on Kreeka ehtekunstnik ja õpetaja, kes elab viiendat aastat Eestis. Tal on bakalaureusekraad filosoofia, pedagoogika ja psühholoogia erialal Kreeka Riiklikust ja Kapodistria Ülikoolist Ateenast (2008). 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval.

“PEA nüüd ometi!” kutsub üles kunstnik Kertu Vellerind, enda aknanäitusest, mis kannab nime PEA, möödujat. Talle on pealkirjad alati olulised olnud, kandes kindlat sõnumit. Kunstniku loomingus peegeldub üheaegselt mure meie väikese rahva emakeele pärast ja kui ka nauding, mida keele kõla oma ilu ja polüseemiaga pakub. Nii ongi tema ehete nimedesse peidetud sõnamängud. Vellerind on selgitanud, et kasutab näitusetöödes materjalina enamasti hõbedat ja peakivi. Peakivi on tema sõnul ääretult ilus, mitmepalgeline ja midagi, mille üle peaksime uhked olema. Samuti ei häbene kunstnik Eesti rahvuslikku ehtepärandit. Inspiratsiooni ammutamiseks kihutab ta väidetavalt ringi kodarrahast ratastel ning eksleb natuke metsas.

Kertu Vellerind (1967) on võluvalt naljamaigulise loominguga Eesti ehtekunstnik. 1997. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias, metallikunsti erialal. Lisaks on ta täiendavalt õppinud Soomes ja Saksamaal. Aastast 1995 tegutseb kunstnik vabakutselisena ning kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Metallikunstnike Liitu. Vellerind on osalenud mitmel grupinäitustel nii Eestis, kui välismaal, sealhulgas Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Poolas, Tšehhis, Islandil, Belgias, Itaalias ja USA-s. Teda on tunnustatud mitmel rahvusvahelisel konkursil ning 2018. aastal pälvis ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise preemia.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.