Foto: Ismini Pachi | Valdek Laur.
Ismini Pachi ja Sander Haugase näitus KAKS² on dialoog, milles kunstnikud kompavad erinevate materjalide piire ja tugevusi ning küsivad, kas jõud saab tekkida hoolitsuse ja koostöö kaudu. Sander Haugas esitleb värskeid kehaehteid ja objekte, mida koondab pealkiri “Väljateenitud olme”. Ta kasutab tehnikaid nagu sepistamine, jootmine ja keevitamine ning materjale nagu teras, messing, samet, pleksiklaas ja… vana sokk. Ismini Pachi kollektsioon “Kätega loodud jõud” koosneb ehetest ja objektidest. Teosed on valmistatud portselani valu tehnikas ning hõbedat sepistades. Kõik kunstiteosed on valminud 2023. aastal ega ole varem eksponeeritud.
Sander Haugas (1983) on praktiseeriv sepp, skulptuuri tehnik, arhitektuuritudeng ning Eesti Kunstiakadeemia lektor. 2020. aastal sai ta magistrikraadi cum laude koos Noore tarbekunstniku preemiaga Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval.
Ismini Pachi (1984) on Kreeka ehtekunstnik ja õpetaja, kes elab viiendat aastat Eestis. Tal on bakalaureusekraad filosoofia, pedagoogika ja psühholoogia erialal Kreeka Riiklikust ja Kapodistria Ülikoolist Ateenast (2008). 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval.
“PEA nüüd ometi!” kutsub üles kunstnik Kertu Vellerind, enda aknanäitusest, mis kannab nime PEA, möödujat. Talle on pealkirjad alati olulised olnud, kandes kindlat sõnumit. Kunstniku loomingus peegeldub üheaegselt mure meie väikese rahva emakeele pärast ja kui ka nauding, mida keele kõla oma ilu ja polüseemiaga pakub. Nii ongi tema ehete nimedesse peidetud sõnamängud. Vellerind on selgitanud, et kasutab näitusetöödes materjalina enamasti hõbedat ja peakivi. Peakivi on tema sõnul ääretult ilus, mitmepalgeline ja midagi, mille üle peaksime uhked olema. Samuti ei häbene kunstnik Eesti rahvuslikku ehtepärandit. Inspiratsiooni ammutamiseks kihutab ta väidetavalt ringi kodarrahast ratastel ning eksleb natuke metsas.
Kertu Vellerind (1967) on võluvalt naljamaigulise loominguga Eesti ehtekunstnik. 1997. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias, metallikunsti erialal. Lisaks on ta täiendavalt õppinud Soomes ja Saksamaal. Aastast 1995 tegutseb kunstnik vabakutselisena ning kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Metallikunstnike Liitu. Vellerind on osalenud mitmel grupinäitustel nii Eestis, kui välismaal, sealhulgas Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Poolas, Tšehhis, Islandil, Belgias, Itaalias ja USA-s. Teda on tunnustatud mitmel rahvusvahelisel konkursil ning 2018. aastal pälvis ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise preemia.
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.
