“TELK3 on jätk kahele varasemale minikollektsioonile ning edasiarendus jätkusuutliku moega töötamiseks,” tutvustab Kairi. “Mantlite ja jakkide kollektsiooni tuumikuks on materjal ning selle omapära.” Kolleksiooni kangana on kasutatud Kaitsevägede Ühendatud Õppeasutuse maha kantud telke ning vormiriideid, mis tähendab, et materjalid on aastate jooksul palju iseloomu kogunud. Disainerina huvitas Kairit siinjuures just materjalile lisaväärtuse loomine, seda nii vormi kui pinnakaunistuste näol. “Mantlid kaitsevad keha sarnaselt telkidele ning metsast on jõudnud kehakatetele ka masintikitud lehemustrid ja ristikuõied,” lisab disainer.
Kui taustast rääkida, siis TELK1 sai esmakordselt esitletud 2013. aasta kevadel Kairi Lentsiuse bakalaureusetööna ning TELK2 tuli lavale aasta hiljem D_O_M – DISAIN ON MOES etendusel.

TELK3 kollektsiooni teeb huvitavaks seegi, et oktoobri algusest tuleb kollektsioon müügile hoopis Jaapanis toimuva “Estonian Festival in Japan” raames. Eestist saab mantleid ja jakke soetada eritellimusena.
Lisaks võib põnevusega oodata ka Getter Kuusmaa poolt valminud moevideot TELK3 projektist, mis tuleb esitlusele Moekunstikino programmis raames 4. oktoobril kinos Sõprus.
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!