Foto: Peeter Rästa
Meeleldi olid meile nõus aru andma kuus kohalikku disainerit ja meile tundus, et käesoleval nädalal aset leidva Tallinn Fashion Weeki eel on just paras aeg need vastused ka teieni tuua. Disainerid, sõna on teil!
Aldo Järvsoo:
„Eestis on enamus disainereid sõbrad, mitte konkurendid, ja minu jaoks on see tavaline ning ma ei ole jätnud vahele ühtegi oma sõbra etendust! Õnneks on mul tööelu nii hästi sätitud, et teen show’sid peaaegu alati koos Riina Põldroosi ja Ketlin Bachmanniga ning siis ei olegi võimalik nende etendustest ilma jääda. Tavaliselt lipsangi salaja backstage’ist saali, et hiljem saaks neile ette kanda, kas oli ikka sobilik asi, mille nad lavale saatsid.
Ma käin moeetendustel nagu teatris või kontserdil – elamust saamas! Lõiked ja kangad ei oma selle juures mingit tähtsust, olulisem on meeleolu, mille disainer suudab kogu tervikuga tekitada. Näiteks sel aastal käis Suurbritannia kuninganna Elizabeth II esimest korda Londoni moenädala moeetendusel. See on oluline näitaja – moekunstist on saanud tänu lavastusele, dekoratsioonidele, muusikale ja lõpuks loomulikult ka riietele tõsiseltvõetav etenduskunsti vorm, mille vaatamine ei ole ammu vaid konkreetse käekoti-ostja või modelli-fänni jaoks huvitav. Pean muidugi lisama, et Chaneli viimatisel etendusel nähtud elusate puude maharaiumist pooletunnise show jaoks ma küll õigeks ei pea, aga samas ei pea ma õigeks ka baleriinide aastaid kestvaid kannatusi, kuid ilusaks elamuseks pean nii balletti kui ka Chaneli etendusi!”
Diana Arno:
„Erinevaid põhjusi taga ajades, külastan aeg-ajalt teiste disainerite show’sid küll. Vahel on see tingitud sellest, et austan selle inimese tööd ja loomingut põhjatult ning lähen talle tähtsal õhtul kaasa elama. Loomingulist innustust ma otsima ei lähe, pealegi ei ole Eestis nii palju tegijaid, kes sellises formaadis moeelamust pakuks. Siiski on teiste moeloojate loominguga kursis olemine väga kasulik – pole oluline, kas show sai tehtud hästi või halvasti, igal juhul annab see kogemuse. Ma ei pööra niivõrd palju tähelepanu kollektsioonidele kui tervikule, vaatan seda kui omanäolist projekti. Sest selleks, et üks moeetendus toimuda saaks, kulub nii palju tööaega, energiat, kannatust – see on suur stress. Naudin väga, kui see projekt kulmineerub hästi – professionaalselt ülesehitatud show’ga, kus kõik näeb välja harmooniline ja terviklik, iga detail on paigas. Muusika, video, modellid, koreograafia, stilistika ja loomulikult ka kollektsioon ise. Kui kõik elemendid selles mosaiigis kaunilt kokku langevad, saan alati suure naudingu, plaksutan ja karjun üle saali: „Braavo!”
Kahjuks ei õnnestu mul muidugi alati teiste disainerite moeetendusi vaadata, sest üldiselt olen samal ajal hõivatud omaenda show ettevalmistamisega. Kui mul aga juhuse tahtel nii palju õnne on, siis loomulikult teen seda hea meelega. Üks nendest show’dest, mida ma kunagi näinud pole ega ilmselt ka tulevikus näe, on minu enda moe-show, sest olen alati kulisside taga. Ainult hiljem näen videosalvestusi, kuid see ei anna päris samu elamusi edasi.
Ma arvan, et ei tohiks kunagi unustada, et moeetendus või fashion show on ju eelkõike show, mitte lihtsalt riiete demonstratsioon. Just nii me ka oma show’desse suhtume. Me ei lähe moenädalale pelgalt oma kollektsiooni näitama, vaid tutvustame vaatajale lõiku meie väikese maailma ajaloost.”
Aivar „Antonio” Lätt:
„Muidugi ma käin teiste disainerite etendustel, aga ennekõike siis, kui mind tõsiselt huvitab selle disaineri looming (ja kui mind on lisaks ka etendusele kutsutud). Üldiselt võib öelda, et külastan moeetendusi ikka, sest tahes tahtmata oleme siin Eestis kõik selles moedisainipaadis pead-jalad koos. Lisaks on alati hea olla kursis sellega, millega keegi on hakkama saanud.
Muide, nägin paar aastat tagasi Marc Jacobsit Yohji Yamamoto meestemoe etendusel ja sellest küll mingit kõmu ei tekkinud!”
Kätlin Kikkas:
„Mina käin ikka teiste kodumaiste disainerite moeetendustel. Üritan alati kaasa elada disaineritele, kelle tööd ma hindan ja austan. Ma ei näe selles probleemi – miks ei võiks käia. Pigem on see just tore žest. Ma ei käi kindlasti teiste show’del ideid varastamas, pigem just viin ennast kurssi sellega, millega teised tegelevad ja hoian kindlamalt oma joont. Mulle on pigem jäänud mulje, et Eestis käivad paljud disainerid teistele disaineritele kaasa elamas, õnneks ei ole see meil mingi tabu. Me kõik ju tunneme üksteist ja on tore, kui ka teistel oma etenduse ja kollektsiooniga hästi läheb!”
Kriss Eglite:
„Olen suur Eesti disaini fänn ja kui vähegi võimalik, käin ikka ka teiste disainerite ja brändide show’del ja esitlustel. Mulle meeldib ennast kursis hoida teiste tegemistega, lisaks on paljud neist ka head tuttavad ning tore on lihtsalt korraks näha ja paar sõna juttu ajada.
Kuna ehtebrändina pole suurt kohustust hooajalisi moeetendusi teha, siis ma meeletult detaile etenduste juures ei jälgi. Pigem lähen mõnusat emotsiooni saama. Lisaks hoian alati silmad lahti selles osas, kas ehk mulle endale oleks etenduselt riidekappi midagi uut ja ägedat vaja!”
Lilli Jahilo:
„Reeglina tehakse show’sid eelkõige sisseostjate, meedia ja klientide jaoks. Seetõttu ei ole ma otseselt sihtgrupp, keda sellist laadi moeetendustele üldse kutsuma peaks. See muidugi ei välista vahel mõnele sõbrast kolleegile kohapeal kaasa elamast.
Professionaalsest huvist hoian ikka silma peal, mis meie kohalikus moeelus toimub, sotsiaalmeedia on selle väga lihtsaks teinud.
Oluline on siinkohal mainida, et moe-show ei ole tänapäeval ainus formaat oma kollektsioonide esitlemiseks. Brändi jaoks on oluline arvestada konkreetse turu ja nišiga. Sellest lähtuvalt tehakse otsus, kuidas, kus, millal ja mida turundada. Moeäri on äri nagu iga teinegi ning moenädalad ainult selle üks osa.”
„2026. aasta BRUNO võitjad tõestavad, et parim jätkusuutlik disain sünnib siis, kui innovatsioon, kasutajasõbralikkus ja kvaliteet kohtuvad. Tugev tootedisain ei piirdu hea idee või efektse vormiga, vaid oluline on tervik, kus materjalivalik, funktsionaalsus, vastupidavus ja kasutajakogemus toetavad üksteist. Tänavuste võidutööde puhul on eriti rõõmustav näha, kuidas kestlikkust ei ole käsitletud eraldiseisva eesmärgina, vaid loomuliku osana läbimõeldud ja kvaliteetsest disainist. Just sellised lahendused näitavad, kuhu kaasaegne Eesti tootedisain võiks edasi liikuda,“ ütles Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
BRUNO võitjad valis rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Luke Pearson (Suurbritannia), Jaume Domenech (Saksamaa), Terry McStea (Suurbritannia), Isabelle Vérilhac (Prantsusmaa) ja Margot Vaaderpass (Eesti). Kokku esitati konkursile 67 tööd.
Elustiilitoote kategooria võitjaks tunnistati Stella Runneli ja Henna Hintsaneni tsellulooskiust kandekott. „Tsellulooskiust kandekott paistis silma nii oma viimistletud ja stiilse disaini kui ka nutika materjalikasutusega. Uuenduslik lõikekonstruktsioon võimaldab kestlikku materjali kasutada erakordselt tõhusalt ning toetab samal ajal koti selget ja elegantset esteetikat,“ kommenteeris žürii esimees Luke Pearson, Briti disainiekspert.
„Stella Soomlaisi brändi teatakse naha järgi, seega käesolev kandekott on meile eriline – sellega saame oma fännidele pakkuda esimest korda ka täielikult veganalternatiivi. Lisaks oleme suutnud seekord luua kotikeha nullkulu põhimõttel: see on disainitud ühest materjalilehest nii, et midagi ei jää üle,“ rääkis Stella Runnel.
Elukeskkondliku toote disaini osas valiti parimaks Eneli Siimoni loodud iste KOMA. „KOMA iste toob tuttavasse mööbliesemesse mängulisust ja värskust. Selle meeldejääv vorm kutsub katsetama erinevaid istumisasendeid ja kasutusviise ning avastama eseme funktsiooni vastavalt kasutaja vajadustele,“ põhjendas žürii oma valikut.
„Ruumid ja inimeste vajadused muutuvad ning mööbel peab nendega kohanema. KOMA puhul huvitas mind, kui väikese istealaga on võimalik luua ruumisäästlik ja iseseisev ese, mis jätab kasutajale vabaduse valida isteasend ning toob inimesed loomulikult üksteisele lähemale. Üks ja sama toode saab nii täita erinevate kasutajate jaoks erinevaid rolle. Sama oluline lähtekoht oli ringmajandus – uue disaintoote loomine peaks vajama võimalikult vähe uut materjali. KOMA kasutab teisese tööstusliku kõrvalvoo kvaliteetseid materjale uues funktsioonis ja uudses võtmes. Selle eripära ühendab kaks vabadust: kasutaja vabaduse valida oma asend ning disaini vabaduse näha olemasolevas materjalis uut väärtust,“ tutvustas disaini selle autor Eneli Siimon.
Insenertehnilise toote disaini osas pidas žürii esikoha vääriliseks uue generatsiooni aurugeneraatorit SteamBot: „Aurugeneraatoril SteamBot on läbimõeldud ja küps disainilahendus, mille tugevus peitub vaoshoituses. Minimalistlik vorm laseb tehnilisel elemendil jääda ruumis diskreetseks ja neutraalseks, muutes selle sobivaks väga erinevatesse keskkondadesse.“
“SteamBot sündis soovist tuua professionaalse aurusauna kogemus kodusesse vannituppa ning muuta lõõgastumine igapäevaelu loomulikuks osaks. Loomisel inspireeris kiire elutempoga inimese vajadus võtta aega iseendale, nautides mugavust ja lihtsat kasutust. Kompaktne dušinurga seinale paigaldatav aurugeneraator ühendab aurusauna tehnoloogia elegantse vormiga, mis sobitub tänapäevasesse vannituppa. Nutitelefonist juhtimine võimaldab aurusauna distantsilt sisse lülitada, seadistada temperatuuri ja planeerida kasutusaega. Meeleolu loov valgustus ning võimalus siduda SteamBot erimõõdulise dušinurga ja aurusauna terviklahendusega aitavad kujundada isikliku koduspaa. SteamBotis kohtuvad Eesti disain, tootearendus ja tootmine, et pakkuda läbimõeldud lahendust igapäevaseks heaoluks,” kommenteerisid disaini autorid Harri Ehrlich ja Andres Uuetoa.
Silmapaistva panuse eest Eesti disaini pärjati BRUNO Elutöö auhinnaga armastatud disainer ja moelooja Ivo Nikkolo. Ivo Nikkolo on üks Eesti taasiseseisvumisjärgse moe olulisi teerajajaid. Tallinna Moemajas ja Baltikas töötanud disainer rajas 1990. aastate alguses oma ettevõtte ning 1994. aastal sündinud Ivo Nikkolo kaubamärk oli üks esimesi tugeva autorikäekirjaga Eesti disainbrände, mis aitas viia kohaliku moe nõukogudeaegsest süsteemist kaasaegsesse turumajanduslikku ja rahvusvahelisse konteksti. „Ivo Nikkolo pühendumus, julgus ja visioon on jätnud püsiva jälje Eesti ja rahvusvahelisele disainimaastikule, olles inspiratsiooniks nii kolleegidele kui ka nooremale põlvkonnale,” kommenteeris Ilona Gurjanova.
Tunnustava äramärkimise BRUNO žüriilt said veel nahkkotid „Sole-mate“ (Anna Chirkova) ja ehteseeria „Sunlit“ (Kairi Lentsius) elustiilitoote disaini, vaikuseruum “Silen Space Gen 2” (Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufola-Pärn) insenertehnilise toote disaini ning “Hula” pöörlevate istmete seeria (Pent Talvet), piima- ja hapukoorepaki hoidikud (Kaur Peri), 100% naturaalne pakendimaterjal RAIKU (Tõnis Jalakas) ja õleintarsia kellade ja lauavalgustite seeria “SOSIN” (Mirjam ja Markus Pärnamets) elukeskkondliku toote disaini kategoorias. BRUNO publikuhääletuse võitjaks osutus modulaarne kantav nähtavussüsteem „URBAN PEDESTRIAN“ (Karen Milistver).
Tutvu tunnustuse saanud disainidega galeriis!
Aastate jooksul on Tallinn Design House’ist kujunenud tuntud nimi, mille alla koondub eriilmelist Eesti disaini – rõivastest, ehetest, kottidest ja jalanõudest kuni looduskosmeetika, keraamika, mööbli, sisustuskaupade ja valgustiteni välja. Seda kõike on aastate jooksul hoidnud ja edendanud Tallinn Design House’i ühtehoidev disainipere
“Nüüd on aeg anda Tallinn Design House üle uuele omanikule. Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinn Design House kaubamärgi, veebipoe ja poesisustuse,” seisis teates. Enampakkumine pakub uuele omanikule võimalust saada toimiv Eesti disainiäri ja toimiv platvorm, et jätkata Eesti disaini tutvustamist ja müümist Tallinn Design House’i nime all.
Enampakkumine toimub kahes etapis. Esimese etapi indikatiivsed pakkumised tuleb esitada hiljemalt 30. oktoobril 2026 kell 12.00. Enampakkumise tingimused ja müüdava vara täpse koosseisu leiab: inkubaator.tallinn.ee/avalik-teave/
