INGERi uus singel „nagu eelmine suvi“ on kerge ja päikeseline lugu, mis kutsub nautima suve ilma liigse planeerimise ja ülemõtlemiseta. Laul räägib seiklustest ja hetkedest, mis sünnivad ootamatult ning jäävad meelde veel pikaks ajaks. „Suvel tuleb rohkem sisse selline tunne, et ärme mõtle üle – lähme lihtsalt sõidame kuhugi ja teeme midagi ägedat. Need kõige paremad mälestused sünnivad sageli just siis, kui midagi pole ette planeeritud,“ kirjeldab muusik loo sünnilugu.
Puhkamise asemel ootab INGERit ees aga töine suvi. Lisaks esinemistele ja muusikale on ta vastu võtnud uue väljakutse -–valmistada erinevate maitsetega tiramisusid ning pakkuda neid suve jooksul erinevates paikades üle Eesti. Kui küsida, milline tiramisu maitse kirjeldab kõige paremini uut singlit „nagu eelmine suvi“, ei pea INGER kaua mõtlema. „Kindlasti klassikaline tiramisu. See on natuke nostalgiline ja selline maitse, mille juurde tahad ikka ja jälle tagasi tulla. Täpselt nagu need head suvemälestused.“
Artist loodab, et uus lugu saadab kuulajaid kogu suve vältel ning loob tausta hetkedeks, mida aasta pärast meenutades öeldakse: „See oli täpselt nagu eelmine suvi.“ Singli kaasautoriteks on produtsendina Markus Palo ning laulukirjutajana Ingel Marlen Mikk (artistinimega An-Marlen).
Kuula uut lugu Spotifyst!
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.