Festival toimub üle linna neljas põhilises lokatsioonis. Eesti disaini väljapanek asub Orchard disainidistrikti ühes olulisemas ürituste paigas Scape* hoones ning koondab ligi 40-lt Eesti disainerilt erinevaid tooteid ja materjalikatsetusi mööblist moeksessuaarideni, kes kõik järgivad ringmajanduse põhimõtteid.
„Meil on suur au ja rõõm tutvustada “Upmade in Estonia” kontseptsiooni Singapuri disainihuvilistele,“ ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu president. „Kuigi meid lahutab suur vahemaa, jagavad Eesti ja Singapur samu innovatsiooni põhimõtteid ja vastutustundlikku mõtteviisi. Juba mitmendat aastat toimub ka kultuurivahetus, Singapuri disainerid osalevad teist korda sel aastal ka Tallinna disaininädalal Disainiöö.”
Kuratoorid Ilona Gurjanova ja Reet Aus jagasid näituse viide põhiosa, mis kutsuvad külastajaid avastama: traditsiooniline käsitöö ja ajatu meisterlikkus; upcycling ehk kasutatud materjalide uuestisünd; recycling ehk ringmajanduse elutsükli lahendused; biomaterjalid ja jäätmevaba disain ja 3D-printimine ja digitaalne innovatsioon.
Reet Aus on ka üks samal ajal siin toimuvast World Design Business Forum 2025 esinejatest, kus arutletakse disaini kasumlikkust äris. „Minu missioon on päästa moetööstus iseendast ja näidata teed ühekordse tarbimise kultuuri lõppu, mis tekitab maailmas nii palju raiskamist ja hävingut,“ sõnas Reet Aus.
Näitus “Upmade in Estonia” jääb Scape* hoones avatuks 21. septembrini. Uuri lisa sdw.designsingapore.org.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.