Foto: Eva Saar | Rene Jakobson.
Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?
Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.
Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.
Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?
Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.
Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.
Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?
Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.
Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).
Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt?
Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut — süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse!
Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas?
Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.
Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt!
ERKI Moeshow on aastakümnete jooksul kujunenud kohaks, kus värsked ideed saavad suurele lavale ja julged katsetused leiavad oma publiku. Iga-aastane moeetendus toob esile uusi talente ja aitab neil jõuda nii kodumaa- kui ka välismaa publikuni. ERKI Moeshow ettevalmistuse taga on Eesti Kunstiakadeemia tudengid ning tegu on ühe suurima vabatahtlike poolt korraldatud üritusega Eestis.
„Eesti Kunstiakadeemia vast kõige laiemalt tuntud sündmus ERKI Moeshow on alati olnud sündmus tudengitelt tudengitele – nii ka sel korral,” sõnab tudengite korraldustööd juhendav õppejõud, peaprodutsent Helen Leetsar. “See on noorte disainerite esimene suur lava ja noorte korraldajate esimene suur sündmus. Nende plahvatuslikud ideed ja energia sündmuse keskmes lasevad publikul astuda sammukese lähemale noorte loojate mõttemaailmale ning näha tänast päeva nende pilgu läbi. ERKI Moeshow unikaalsus seisneb julguses ausalt peegeldada ja vabaduses katsetada. Ja nii sünnivad üllatused, mida publik ERKI Moeshow’lt just ootabki.”
ERKI Moeshow kavandite konkursile on oodatud osalema nii Eestis, kui välismaal moe-, disaini- vms. haridust omandavad või juba haridustee lõpetanud disainerid, tingimusel et õpingute lõpetamisest pole möödas rohkem kui kolm aastat. ERKI Moeshow ei piira autorite loomingut, võimaldades vabadust teema ja teostuse valikul. Samas peavad kavandid vastama teatud kriteeriumidele, millega saab tutvuda ERKI Moeshow 2026 reglemendis.
Konkursi tähtaeg on 12. märts kell 23.50, mil lõpeb konkursile esitatavate tööde vastuvõtt. ERKI Moeshow 2026 lavale pääsevad autorid kuulutatakse välja hiljemalt 23. märtsiks ERKI Moeshow kanalites. Samuti võetakse kõigi finalistidega isiklikult ühendust.
ERKI Moeshow on kunagise Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk ERKI tudengite poolt 1982. aastal esmakordselt korraldatud ja hiljem traditsiooniks kujunenud moeetendus. See oli tollaste kunstitudengite groteskselt mänguline, etenduslik ja seltskondlik väljund, millest kumas omajagu tollaste noorte protestimeelsust. Aastate jooksul on ERKI Moeshow’st kujunenud üks Eesti tuntumaid moesündmusi, mis toob kokku valdkonna huvilised, entusiastid ja professionaalid nii Eestist kui ka välismaalt. ERKI Moeshow laval on aastate jooksul käinud pea kõik Eesti nimekamad moeloojad, sealhulgas Aldo Järvsoo, Tiina Talumees, Xenia Joost, Liisi Eesmaa, Lilli Jahilo, Cärol Ott ja paljud teised.
Kiirelt üheks Eesti edukamaks ansambliks tõusnud SADU seob folgi ja globaalmuusika popiseadete ning teravalt kõnetavate sõnumitega. Tänavuselt Eesti Muusikaauhindade galalt viis grupp koju aasta albumi, aasta ansambli ja aasta debüütalbumi tiitlid.
boipepperoni loominguline haare ulatub tumedast ja otsingulisest klubimuusikast kuni Eesti Spotify esikümnes puhta töö teinud ninaka peotümakani. Lisaks paljudele Eesti muusikutele on ta koostööd tegemas samuti Station Narval esineva Soome house’i ja disco produtsendi Mallaga, esimeseks ühistööks mullu sügisel ilmunud singel “open heart”.
Eesti muusikakriitikute möödnud aasta ühe lemmikalbumi “Inimeste inimene” avaldanud Skoone kostitab narvakaid kiire ja mängulise pungiga, milles jagub mõjutusi hardcore’ist tangoni. Staažikas trummi ja bassi produtsent Planeet toob aga piirilinna oma popiambitsiooniga murtud biidid.
Kosovolane La Fazani paneb kokku hip-hopi, indie, Albaania folgi ja satiirilised sõnumid. Ta on esinenud nii oma kuulsa kaasmaalase Dua Lipa kaasasutatud Kosovo suurimal muusikafestivali Sunny Hill kui ka möödunud aasta Tallinn Music Weekil, kust viis kaasa Telliskivi Loomelinnaku ja Selektor Studio poolt välja antud stuudioauhinna.
Varem avalikustatud Station Narva 2026 esinejate seas on Briti trip-hopi legend Tricky, Islandi elektroonilise muusika ikoon GusGus, Läti etenduskunstnik Elizabete Balčus ning Eesti artistid ALIKA, EiK, mariin k. ja Luurel Varas. Uued esinejad ja kogu Station Narva programm avalikustatakse järk-järgult käesoleva aasta jooksul.
Station Narva 2026 muusikafestivali keskus 4. ja 5. septembril on Narva Muuseum. Mõlemal õhtul ulatub muusikaprogramm ka kultuuriklubisse Ro-Ro. Lisaks muusikafestivalile toimuvad festivalil kunstiprogramm, elamustuurid, linnaruumi-aktsioonid, kogukonnavestlused, narvapärased ühissöömingud ja muu Station Narva klassika.
Station Narva 2026 festivali passid on müügil Piletilevis ja TMW veebipoes.
