Seitsmendat korda kinos Sõprus toimuv Toidufilmide festival on festivalimenüüsse lisanud kvaliteetsete dokumentaalfilmide kõrval ka mitmeid kultuuriampse. Kavast leiab illustratsiooniampsu, kunstiampsu öise galeriituurina ja koostöös Iberofestiga nii tasuta keeleampse, „kiir-sõbrustamise“ kui ka Lucha Libre eriõhtu.
Festivali avafilm „Buda hüppab üle seina“ näitab Navarra tippkoka David Yárnoze kvaliteediotsinguid, kuidas Hispaanias tegutseva Michelini tärnidega pärjatud restorani identne ja samuti samas mahus tärnide vääriline koopia luua ligi 11 tuhande kilomeetri kaugusele Taiwanisse. „Seekordne avafilm on südamlik, hõrk ja ootamatult pingevaba arvestades Michelini tärni restoranide intensiivset elurütmi,“ kommenteeris Toidufilmide festivali korraldaja Taivi Koitla. „Sama võib öelda ka ülejäänud filmivaliku kohta. Kogu festivaliprogramm on teatavas mõttes rahustav, ent silmiavav hetkeline eskapism nii meid ümbritsevast ärevast keskkonnast kui ka võimalus läbi kinoekraani reisida paikadesse ja tagatubadesse, kuhu igaüks ehk ei pääsegi,“ lisas ta.
Kinopublikuni jõuab ka film legendide legendist – Hidekazu Tojost dokumentaalfilmis „Kokk ja Daruma“, kes Vancouveris suutis 1970ndatel murda toonase kuvandi Jaapani köögikunstist Põhja-Ameerikas, kus seda peeti ebasanitaarseks, veidraks ja lausa vastikuks. Tojot peetakse California suširulli loojaks ning Anthony Bourdain on tema kulinaarset loomingut kirjeldanud sõltuvust tekitavaks. Samuti on kavas mõtlemapanev film juustukunstist ja selle kestvuskaarest ning reis Põhja-Jaapani tipprestoranidesse.
Toidufilmide festival toimub kinos Sõprus 6.–11. maini ning erinevates paikades üle Tallinna. Lisainfo leiab aadressilt foodfilmfestival.ee.
“Finiśage” sündis vajadusest tekitada Eesti moemaastikule platvorm, kus autorimoe ideed ja teostus saavad mööndusteta avalduda. Kui ERKI Moeshow annab ruumi tudengite katsetustele ja Tallinna moenädal keskendub pigem kommertsbrändide turunduslikele eesmärkidele, siis kontseptuaalselt süvitsi minevaid lavastuslikke esitlusi näeb Eestis vähe.
Seda tühimikku asuvad oma hübriidetendusega täitma viis värskelt diplomeeritud moekunstnikku – Ron Verlin, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk. Lavale jõuavad kunstilise väärtusega seisukohavõtud – teosed, mis kõnetavad nii oma ideede kui vormiga. Näeme, kuidas rõivas kannab nii mälu, mässu, palvet kui ka piinavalt ausaid küsimusi inimkogemuse kohta. Kunstnikud aitab lavale peaprodutsent Marie Soosaar.
Etenduse pealkirja omanäoline kirjapilt on tuletatud sõnadest finale, finiš ja finissage. Finale on moeetenduse lõppvaatus, mille käigus saab veel viimast korda tähistada ja tunnustada esitletud töid. Sel hetkel toimub justkui kollektsiooni uuestisünd, kus tehtud töö moodustab lõpuks ühtse terviku ning kollektsiooniloome pikk maratonidistants taandub kiirele sprindile. Võidujooksu finišijoonel pärjatakse tublimad medalitega, kuid selle joone ületamine on enamat kui autasu. Finišijoone ületamine on treeningu, visaduse ja rohkete väljakutsete kulminatsioon.
„Roni, Maria, Jaagupi, Kristiina ja Hanna power´is on tunda kuulsa Antwerp Six’i hõngu! Võrdlus kuulsate belglastega pole tehtud kergekäeliselt – grupi olulisus seisnes nende kompromissitus kontseptuaalses keeles ja kollektiivses vaimus, mis viis Belgia moe rahvusvahelisele tasemele. Ka meie kõnealune viisik on hämmastavalt ühtse vereringega ning töötab läbimõeldud narratiividega luues järjepanu kinematograafilisi esitlusi. „Finiśage“ on formaat, mida ootan kannatamatult,“ lausus Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja Piret Puppart.
Pupparti vaimustust jagab moeekspert ja EKA lektor Ester Kannelmäe. „Viisik tõestab, et noore Eesti moekunsti tase astub ühte sammu maailma nimekate moeülikoolide lõpetajate omaga. Nende looming on viimistletud ja teadlik. Eestis on sõpruskonnad varemgi moepilti kujundanud – eriti 90ndatel ja 2000ndate alguses – oli viimane aeg, et taoline ühtse visiooniga kooslus uuesti esile kerkiks. “Finiśage” on nende professionaalse teekonna esimene avalik samm ja publikul on võimalus olla selle märkimisväärse hetke tunnistajaks,” innustab Kannelmäe.
Etenduse lavastus sünnib koostöös Ene-Liis Semperiga – kunstnikuga, kelle eksperimenteeriv, kompromissitu ja tähenduslikult mitmekihiline looming ning lavatööd on mõjutanud teatripilti kogu Euroopas. Semperi käekirja kaasamine loob moeetenduse, mis on ühtlasi ka dramaturgiline ja ruumikunstiline kogemus.
“Finiśage” toimub 25. augustil Sakala 3 Teatrimajas Tallinnas. Piletid tulevad 25. juulist müüki Fientasse. Etenduse ettevalmistusi ja kunstnike lõpuspurdi kulgemist saab jälgida Instagrami-kontol @moeetendus.
Festivali kunstiline juht, saksofonist Raivo Tafenau kutsub festivalile: “Tänases rahutus ja turbulentses maailmas pakub kesksuvine TAFF:fest pehmet ja turvalist maandumist Haapsalu linnuse hoovis. Nagu tavaliselt, on lavalaudadel enneolematud koosseisud, uus ja värske looming eesti muusika tipptegijatelt ning lisaks astuvad lavale muusikud Norrast, Taanist, Soomest, Lätist ja Leedust. Hea muusika festival, kus lihtsalt kõik on lummavalt kaunis ja suursugune.”
Mida tänavu kuulda saab? Rahel Talts esitleb koos oma Taani sõpradega uut albumit – ansamblis laulab ka mitmeid auhindu võitnud, sh Aasta Jazzmuusik 2024 tiitli pälvinud noor Eesti talent Karmen Rõivassepp. Siim Aimla 50. juubeliks tuleb jälle kokku Tafenau-Aimla kvintett, mis esitab ansambli omaloomingut. ELLIP oma bändiga esindab väga isikupärast klubi funki ning Trygve Seim toob taas lavale kava “Helsinki Songs”, kus mängib ka jazzpianist Kristjan Randalu. Jason Hunter paneb kokku Balti riikide muusikutest koosneva ansambli ning Liisi Koikson ja Marianne Leibur teevad kummarduse Joni Mitchellile, koos Raul Söödi veetava jazzansambliga. Alonette esindab jazzikultuuri noort ja progressiivset põlvkonda ning Eesti rahvuslik uhkus, pea 30 aastat tegutsenud Estonian Dream Big Band koos Marvi Vallastega saab auväärse võimaluse lõpetada festival.
Festivalipass on müügil siin ja Haapsalu kultuurikeskuse kassas. Lisainfo kodulehelt.