7.-13. aprillini Milano disaininädala raames toimuv Tactile Baltics näitus koondab 21 Balti disaineri loomingu ajaloohõngulisse Palazzo Littasse, olles üheks osaks Itaalia disainiagentuuri MoscaPartners näitusesarjast Variations. Balti riikide väljapaneku tõstab fookusesse traditsiooniliste materjalide ning tehnikate dialoogi uute, innovaatiliste lahenduste ja tehnoloogiatega.

Pärast edukat debüüti Londoni disainifestivalil 2021. aastal, kus Tactile Baltics pälvis oma värske lähenemisega sooja vastuvõtu, pakub NIDi, Läti Disainikeskuse ja Leedu Disainifoorumi koostööprojekt Baltikumi kaasaegsele disainile ühise platvormi sedapuhku Milano disaininädalal. Nimest tulenevalt keskendub näitus disaini taktiilsele aspektile, materjalide ja pindade eripärale, suunates külastaja pilgu toodete sensoorsetele omadustele. Üheks oluliseks ja ühendavaks lüliks paljude autorite puhul on lisaks materjaliuuringud ja ringdisain, tähtsustades nii keskkonna- kui kasutajasõbralikkust.

Eestist, Lätist ja Leedust osaleb vastavalt 7 disainerit. Väljapanekul on esindatud mitmekesise materjali- ja vormikäsitlusega sisustustooted, külastajatel on võimalik tutvuda näiteks mööbliesemete, valgustite, kodutekstiili, keraamika ja klaasikunstiga. Eesti valikut kureerib NID, mille liikmed resideeruvad Tallinnas, Londonis ja Pariisis. NID on olnud läbi aastate ühenduslüliks Eesti disainerite ja rahvusvahelise disainimaailma vahel, keskendudes koostööle erinevate organisatsioonide ja üksustega, piiramata end ühe kindla riigi või piirkonnaga. Triin Loksi sõnul, kes on üks NIDi kolmest kuraatorist, keskendub NID näitusteks valmistudes töödele, mis kõnetaksid rahvusvahelist publikut ja aitaksid Eesti tegijatel maailma disainikaardil nähtavamaks saada. Ta lisab, et Milano väljapaneku puhul võib valiku laias laastus jagada 3 kategooriasse: materjalikeskne lähenemine, mängud vormiga ja traditsioonidele ning disainipärandile suunatud fookus, kusjuures üks ei välista teist.

Nii toob Eesti väljapanek klassikaliste ja tavapäraste tehnikate kõrval esile uutmoodi materjalikasutusi, näiteks „kasvatab“  Myceen seeneniidistikust ja orgaanilistest jääkidest tooteid ning Heiter X loob naturaalsest korgist ja savist skulpturaalseid menhiri-laadseid riiulobjekte. Annike Laigo eritasapinnaline vaibakollektsioon Archipelago ammutab inspiratsiooni Põhjala maastike õrnadest kontuuridest, samas kui EKA keraamika ja tootedisaini osakonna ühisprojektist SLOW DESIGN sirgunud Teresa RA portselanist sööginõude komplekt on tõuke saanud bambusest tehtud veetorudest. Lisaks üllatavad oma mängulise joone ja julge värvivalikuga Maarja Mäemetsa klaasist kastekannud ning liivalossid.

Ei oleks aga tulevikku ilma minevikuta ja seepärast tuleb aeg-ajalt vaadata tagasi ja (taas)õppida meistritelt. Kertu Liisa Lepiku painutatud vineerist ja poleeritud terasest Ade peeglite sari on hommage Lutheri vabriku toodangule. Eesti vanim mööblitootja Standard toob aga uuesti oma kollektsiooni vanameistri Maile Grünbergi ja Juta Lemberi ikoonilise tugitooli 1973, mille 1970. aastatele omase julge vormiga on Milano disaininädala külastajatel võimalik tutvuda juba aprillis.

Lätist osalevad näitusel Gateris Works, Ēter, Dace Sūna, stuudio Sarmīte, Artis Nīmanis, Emma Sofia ja Boterra, Leedust Mantas Lesauskas, Vilius Dringelis, Marija Puipaitė, Liepa Marija Gradauskaitė, Paulina Vasiliauskaitė, Ieva Baranauskaitė & Rūta Palionytė ning Liucija Kostiva.

Teksad, T-särgid ja sulejoped ei ole ilmselt esimesed asjad, mis Met Galaga seoses pähe tulevad. Ometi saavad just argirõivad New Yorgi Metropolitan Museum of Arti kostüümiinstituudi 2027. aasta kevadnäituse lähtepunktiks. Pärast John Gallianole pühendatud näituse ärajäämist on muuseum valinud… märksa teistsuguse suuna.

Näitus nimega „extraORDINARY: Fashion and the Poetics of the Everyday“ uurib, kuidas disainerid muudavad argised rõivad ja pealtnäha lihtsad materjalid millekski erakordseks. Fookuses on nii garderoobi basic-esemed kui ka paber, plast ja metall, mis saavad ekstraordinaarseks tänu käsitööle, konstruktsioonile ja ehk ka disaineri vaimukusele. Muuseum lubab käsitleda ka seda, kuidas esemete väärtus kujuneb nende kasutamise ja hoidmise kaudu.

Andrew Boltoni kureeritud väljapanek koondab üle 200 teose, sealhulgas Marc Jacobsi, Calvin Kleini ja Matthieu Blazy loomingut ning moemärke nagu Burgerry, LOEWE, Moncler ja Off-White. Näituse kaks põhisuunda vaatlevad ühelt poolt argirõivaste ümbermõtestamist, teisalt lihtsate, vahel lausa ühekordseks kasutamiseks mõeldud materjalide muutumist kantavaks kunstiks.

Meenutuseks. Esialgu pidi 2027. aasta kevadnäitus nimega „John Galliano: Horizons“ keskenduma justnimelt Galliano loomingule. See plaan tõi kaasa omajagu kriitikat disaineri varasemate antisemiitlike ja rassistlike väljaütlemiste tõttu ning augusti lõpus teatasid muuseum ja Galliano ühiselt näitusest loobumisest. Bolton on rõhutanud, et uus kontseptsioon ei sündinud soovist leida lihtsalt käepärane asendus. Vogue’ile antud kommentaaris tunnistas ta, et varuplaani polnud: eesmärk oli luua sama ambitsioonikas ja kõnekas näitus, millel oleks ka relevantne.

Met Gala kontekstis tekib siia aga paratamatult omaette vastuolu. Argisuse ülistamine sündmusel, millelt oodatakse aasta kõige suurejoonelisemaid moekomplekte? Kõlab vähemalt esialgu meeldivalt paradoksaalselt.

Met Gala toimub 3. mail 2027 ja selle dress code’i pole veel avalikustatud. Näitus „extraORDINARY: Fashion and the Poetics of the Everyday“ on avatud 9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028.

Fotografiskas avanev Lõuna-Aafrika kunstniku Lebohang Kganye näitus annab fotograafiale uue mõõtme, luues fotode, skulptuuri ja lavastatud stseenidega ruumilisi jutustusi. Neis Lõuna-Aafrika folkloorist ammutatud lugudes peegelduvad aga motiivid ja uskumused, mida kohtab pärimustes üle kogu maailma, näidates, kuidas eri kultuuride lood võivad võrsuda sarnastest hirmudest, kujutlustest ja ebauskudest.

Lebohang Kganye on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kes kasutab perekonnaarhiive ja lavastatud keskkondi, et uurida, kuidas isiklikud lood kujundavad laiemat ajalookäsitlust või seda hoopis kahtluse alla seavad. Fotografiskas 6. novembril avaneva näituse „Le Sale ka Kgotso“ keskmes on kodu kui paik, kus põimuvad turvatunne ja rahutus, perekondlikud mälestused, mütoloogia ja folkloor. Lõuna-Aafrika suulisest pärimusest lähtudes uurib Kganye, kuidas uskumused ja rituaalid elavad edasi tänapäevas ning kujundavad inimeste igapäevaelu.

Spetsiaalselt Fotografiska jaoks valminud projekt „Le Sale ka Kgotso“ on ruumiinstallatsioon, mille eeskujuks on RDP (rekonstruktsiooni- ja arenguprogramm) elamu. Selliseid elamuid rajati Nelson Mandela valitsuse poolt 1994. aastal algatatud programmi raames, eesmärgiga leevendada apartheidijärgses ühiskonnas sügavalt juurdunud ebavõrdsust. Alumiiniumist ja terasest fotoskulptuuride abil taasloodud elamu koosneb viiest elusuuruses toast, millest igaüks on täidetud teatraalsete, detailideni läbimõeldud stseenidega.

„Suur osa minu loomingust keskendub suulisele ajaloole ja lugude jutustamisele, eriti sellele, kuidas lood põlvest põlve edasi kanduvad. Olen toonud oma loomingusse mütoloogia ja kõik need lood, mida kuulsin lapsena township’i elamupiirkonnas kasvades. Paljud neist olid väga kummalised,“ kirjeldab Kganye.

Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Jessica Jarl sõnab, et Kganye looming on fotomaastikul tugevalt eristuv: „Lebohang Kganye loomingu juures köidab mind enim see, millise mängleva kergusega seob ta fotograafia, etenduskunsti, stsenograafia ja skulptuuri üheks tervikuks. Ta loob loo ja maailma selle ümber, astub ise stseeni ning laseb fotol võtta füüsilise, skulptuurse vormi. Tema lähenemine fotograafiale on erakordne – midagi sellist ei ole ma varem näinud,“ kommenteerib Jarl.

Kganye teosed kuuluvad mitmete mainekate muuseumide ja institutsioonide kogudesse, sealhulgas Smithsoniani instituudi, Getty muuseumi, Victoria ja Alberti muuseumi ning Pariisi moodsa kunsti muuseumi (Musée d’Art Moderne de Paris) kogudesse. 2022. aastal osales Kganye Veneetsia kunstibiennaalil Lõuna-Aafrika paviljonis ning tema loomingut on hiljuti eksponeeritud ka näiteks New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA) ja Londonis Tate’is. „Le Sale ka Kgotso“ avanes esmakordselt 2025. aastal Fotografiska Berliinis ning oli 2026. aasta märtsist oktoobrini esitlusel Fotografiska Stockholmis.

Näituse avamise puhul viibib Kganye Eestis ning neljapäeval, 5. novembril kell 19.00 toimub Fotografiskas kunstnikuvestlus, mis annab ühtlasi võimaluse näitusekülastuseks päev enne avamist. Samal õhtul algusega kell 20.00 toimub Fotografiska restoranis õhtusöök, mis tähistab näituse avamist ja tõstab esile Lõuna-Aafrika maitseid. Laupäeval, 7. novembril kell 14.00 leiab aset näituse avatuur koos kunstnikuga.

Lebohang Kganye näitus jääb avatus 7. märtsini 2027. Lisaks Kganye näitusele saab praegu Fotografiskas külastada veel ka suurnäitust „Vivian Maier: avastatud teosed“, samuti Heikki Leisi soolonäitust „Torm enne vaikust“ ja Bosnia päritolu kunstniku Šejla Kamerići isikunäitust „EX YOU“. Maja esimesel korrusel on kuni kuu lõpuni avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna üliõpilaste ja vilistlaste näitus „Minu lugu on…”, mis on Fotografiska Tallinna uue näitusekeskkonna Community Gallery esimene näitus ning mille külastamine on kõikidele huvilistele prii.