Foto: Myceen | Kertin Vasser.
Pärast edukat debüüti Londoni disainifestivalil 2021. aastal, kus Tactile Baltics pälvis oma värske lähenemisega sooja vastuvõtu, pakub NIDi, Läti Disainikeskuse ja Leedu Disainifoorumi koostööprojekt Baltikumi kaasaegsele disainile ühise platvormi sedapuhku Milano disaininädalal. Nimest tulenevalt keskendub näitus disaini taktiilsele aspektile, materjalide ja pindade eripärale, suunates külastaja pilgu toodete sensoorsetele omadustele. Üheks oluliseks ja ühendavaks lüliks paljude autorite puhul on lisaks materjaliuuringud ja ringdisain, tähtsustades nii keskkonna- kui kasutajasõbralikkust.
Eestist, Lätist ja Leedust osaleb vastavalt 7 disainerit. Väljapanekul on esindatud mitmekesise materjali- ja vormikäsitlusega sisustustooted, külastajatel on võimalik tutvuda näiteks mööbliesemete, valgustite, kodutekstiili, keraamika ja klaasikunstiga. Eesti valikut kureerib NID, mille liikmed resideeruvad Tallinnas, Londonis ja Pariisis. NID on olnud läbi aastate ühenduslüliks Eesti disainerite ja rahvusvahelise disainimaailma vahel, keskendudes koostööle erinevate organisatsioonide ja üksustega, piiramata end ühe kindla riigi või piirkonnaga. Triin Loksi sõnul, kes on üks NIDi kolmest kuraatorist, keskendub NID näitusteks valmistudes töödele, mis kõnetaksid rahvusvahelist publikut ja aitaksid Eesti tegijatel maailma disainikaardil nähtavamaks saada. Ta lisab, et Milano väljapaneku puhul võib valiku laias laastus jagada 3 kategooriasse: materjalikeskne lähenemine, mängud vormiga ja traditsioonidele ning disainipärandile suunatud fookus, kusjuures üks ei välista teist.
Nii toob Eesti väljapanek klassikaliste ja tavapäraste tehnikate kõrval esile uutmoodi materjalikasutusi, näiteks „kasvatab“ Myceen seeneniidistikust ja orgaanilistest jääkidest tooteid ning Heiter X loob naturaalsest korgist ja savist skulpturaalseid menhiri-laadseid riiulobjekte. Annike Laigo eritasapinnaline vaibakollektsioon Archipelago ammutab inspiratsiooni Põhjala maastike õrnadest kontuuridest, samas kui EKA keraamika ja tootedisaini osakonna ühisprojektist SLOW DESIGN sirgunud Teresa RA portselanist sööginõude komplekt on tõuke saanud bambusest tehtud veetorudest. Lisaks üllatavad oma mängulise joone ja julge värvivalikuga Maarja Mäemetsa klaasist kastekannud ning liivalossid.
Ei oleks aga tulevikku ilma minevikuta ja seepärast tuleb aeg-ajalt vaadata tagasi ja (taas)õppida meistritelt. Kertu Liisa Lepiku painutatud vineerist ja poleeritud terasest Ade peeglite sari on hommage Lutheri vabriku toodangule. Eesti vanim mööblitootja Standard toob aga uuesti oma kollektsiooni vanameistri Maile Grünbergi ja Juta Lemberi ikoonilise tugitooli 1973, mille 1970. aastatele omase julge vormiga on Milano disaininädala külastajatel võimalik tutvuda juba aprillis.
Lätist osalevad näitusel Gateris Works, Ēter, Dace Sūna, stuudio Sarmīte, Artis Nīmanis, Emma Sofia ja Boterra, Leedust Mantas Lesauskas, Vilius Dringelis, Marija Puipaitė, Liepa Marija Gradauskaitė, Paulina Vasiliauskaitė, Ieva Baranauskaitė & Rūta Palionytė ning Liucija Kostiva.
Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.
Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.
Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.
Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.
Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.
Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.
Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
