36. Tallinna Rahvusvaheline festival Jazzkaar kuulutas välja põhiprogrammi – 20. aprillist 1. maini on kavas üle 30 kontserdi, kus esinevad 14 riigi muusikud. Suur jazzipidu toimub 20.–26. aprillini Telliskivi Loomelinnakus Von Krahli teatris ja Fotografiska Tallinnas, festivali peaesineja Jazzmeia Horn esineb Alexela Kontserdimajas 1. mail.

„Tänavusel festivalil teeb ilma jazzmuusikute uus põlvkond, nende ajastu meeleolusid ja trende kajastav muusika,” ütleb Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „Uhkust võib tunda ka selle üle, et üha enam on silmapaistvate loojate seas tipptasemel naismuusikuid, on need siis meie Karmen Rõivassepp, Anna Kaneelina ja Kertu Aer, Lakecia Benjamin või Jazzmeia Horn. Ootan väga avakontserti, kus Kristjan Randalu koos oma muusikutega toob fookusesse ühe Eesti nüüdismuusika suurkuju Jaan Räätsa klaveriloomingu pärlid – Marginaalid, millele koos norra kitarristi Eivind Aarseti elektrooniliste helidega lisatakse haaravad Dividendid.“

Eestisse saabuvad maailma jazzilavade kõige oodatumad nimed ja avastamist väärt tulevikutegijad. Mullusel festivalil publikut hullutanud Snarky Puppy’st tuntud Bill Laurance & Michael League (UK–USA) esinevad seekord Tallinnas oma intiimse duoga ning minimalismisõprade rõõmuks saabub üle üheksa aasta taas Jazzkaarele salapärase maski taha peituv pianist Lambert (Saksamaa). Saksofoniga võlub karismaatiline Lakecia Benjamin (USA), Detroiti kultuuri kihistusi tutvustab James Carter Organ Trio (USA) ning peomeeleolu toob Kanada elektroonilise jazzi äss Anomalie. Rütmide universumisse viib trummitrio koosseisus Christian Lillinger (Saksamaa), Arkady Gotesman (Leedu) ja Kresten Osgood (Taani).

Programmist leiab mitmeid karismaatilisi lauljaid. Viru Keskuse toel jõuab Eestisse Ameerika jazziprintsess Jazzmeia Horn, kes kostitab publikut sametise hääle ja maheda loominguga. Traditsioonide austajatele kõlavad kaasaegsed tõlgendused šansooni- ja jazziklassikast prantsuse kvinteti Poetic Ways esituses, kelle aitab festivalile tuua Seesam kindlustus. Soojad lõunatuuled toob 2017. aasta Eurovisiooni võiduloo „Amar pelos dois“ kirjutanud Luísa Sobral Portugalist. Modernset gruuvi pakuvad noorte ambitsioonikate muusikute žanreid painutav koosseis Roseye Hollandist ja Ameerika mesimagus laulev basskitarrist Adi Oasis.

Jazzkaarel on alati rõõm tõsta esile eestlaste koostöid teiste riikide hinnatud muusikutega. Põhjamaiselt kargeid noote toovad Noor Jazzitalent 2024 laureaadi koosseis Kertu Aer 4 ning endised koolivennad Patrik Grundström ja Erki Pärnoja koos Ahto Abneriga. Eestlastega jõuavad lavale muusikud ka kaugemalt – pianisti Mathei Florea koosseisuga New Grounds liitub Iisraeli tippkitarrist Gilad Hekselman ning Madis Muul esitleb oma trio uut albumit koos India löökpillimängija Giridhar Udupaga, kes annab soolokontserdi ka Tartus.

Programmis leidub traditsiooniliselt kuhjaga ka uut loomingut. 36. Jazzkaare avab pianist Kristjan Randalu, kes toob oma erilise kvintetiga publiku ette Jaan Räätsa väikevormidest tõukunud „Marginaalid ja Dividendid“. Lisaks esitleb Aasta Jazzmuusik 2024 Karmen Rõivassepp Jazziauhinnad 2025 õhtul spetsiaalselt festivaliks loodud uudisteost koos Aarhus Jazz Orchestraga Taanist. Üle aastate astuvad uue muusikaga lavale alternatiivpopi koosseis MiaMee ning tumeindiepopi kvintett Anna Kaneelina, rokilikum ja jõulisem kui kunagi varem.

Jazzkaare tänavune kava kõrvutab noored Eesti talendid end juba jazziajalukku kirjutanud muusikutega. Maria Faust & The Economics esitavad Draamateatri menulavastuse „Rahamaa” jaoks kirjutatud ja nüüd ka plaadile salvestatud muusikat. Tõnu Naissoo toob oma kvintetiga lavale hiljuti ilmunud albumi „Naissoo Freeform Quintet“ muusika ning Keelepeksjad esitlevad uut albumit „Kalev tuli koju“ koos Jaan Pehkiga. Noori tegijaid tutvustab festival kontsertõhtul „Nota bene“, kus astuvad üles eksperimentaalsust hindav multiinstrumentalist Kristjan Kannukene ning energiat tulvil pianisti Mikk Kaasiku kvintett. Koosseisus Anemoon astuvad üles poeetilised hingesugulased Anett Tamm ja Anna-Regina Kalk.

36. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 20. aprillist 1. maini üle Eesti. Traditsiooniliselt on Jazzkaare kodu inspireerivas Telliskivi Loomelinnakus, festivali kontserdid jõuavad lisaks ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Otepää ja Ida-Virumaa publikuni. Uuri lisa jazzkaar.ee. 

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.