Näituse eestvedaja NID otsustas keskenduda sel näitusel just ehtekunstile, kuna see on viimastel aastatel tõusnud üheks tugevamaks ja omanäolisemaks valdkonnaks Eesti disainimaastikul. Korraldajate sõnul on disainerite ning ehete valik tehtud eelkõige uute ja ootamatute materjalide kasutamist silmas pidades. Näidetena võib tuua puuseente müstilise tekstuuri, titaaniumi erksad struktuurid, kristallvaaside säravad tahud, aga ka pressitud metallšvammi krobelise pinna.
Näituse kaaskuraatori Darja Popolitova sõnul lahkab „Offset” upcycling’u olemust, lõhkumise ja taasloomise naudingut. Tegu on värske pilguheiduga igapäevastele objektidele, tuues välja neis peituva lisatähenduse. Selle ilmestamiseks on näituse külastajatel võimalik seinasahtleid avades tutvuda ehtekunstnike kasutatud tootematerjalide algosakestega. Sõna offset (eesti k nihe, kõrvalekalle) tähistabki nihet ehtekunsti traditsioonilises materjalikasutuses, aga ka konkreetses materjalis endas – esitledes materjale enne ja pärast seda, kui disainerid on neile uue elu sisse puhunud. „Offset” pakub näituse kontseptsioonil põhineva väljalõike ja loob ajutise ülevaate Eesti ehtedisaini hetkepildi tervikust.
Näitusel osalevad disainerid Sille Luiga, Merlin Meremaa, Maarja Niinemägi, Darja Popolitova, Kairi Sirendi ja Tanel Veenre.
Näitus on avatud Galerie Résidences, 59 Rue de Bretagne. Seega, kes juhtub Pariisis olema, astuge läbi!
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.