Fotografiska tervitab alanud aastat, mil Tallinn kannab Euroopa Spordipealinn 2025 tiitlit, Eesti spordifotograafia fookusega ning avab 24. jaanuaril legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli näituse „Peegel/Pildis“. Tegemist on Lembit Peegli esimese isikunäitusega ning see esitleb mitmeid seninägemata kaadreid tema tohutust pildikogust.

Publiku ees avaneb sissevaade spordifotograaf Lembit Peegli loomingusse, kandes kõnekatel ja mõjusatel fotodel osa Eesti spordikultuuri loost aastatest 1970–1990, sekka kilde hilisematest spordihetkedest. Lembit Peegel, tollal paljuski vabatahtlik, rändas neil aastatel kaameraga mööda spordivõistlusi, saateks kirg, pühendumus ja sihikindlus. Tänu tema erakordsele oskusele püüda pildile spordi ilu, võlu ja valu, jäädvustusid filmirullile spordi ehedad ja eredad hetked, mis on ühe osana kujundanud Eesti ühiskonda ja kultuurilugu.

Näituse „Peegel/Pildis“ põhirõhk asetseb ajalooliste hetkede tabamisel ja emotsionaalsetel olustikuvaadetel, mida Peegel on oma julge ja väleda reaktsiooniga meisterlikult edasi andnud. Ajastuomaste spordialade tiitlivõistlustel ja rahvaspordisündmustel sündinud mustvalged pildilood kõrvutuvad sinimustvalgete võiduhetkedega taasiseseisvunud Eesti esimestelt olümpiamängudelt, mis aitasid raamistada kogu riigi eneseusku ja tõusu. Jõu-, mõtte-, võimlemis- ja meeskonnaspordi möödunud ajad tulevad lopsakas nüansirikkuses esile ajastutruudel kaadritel ja vahetute emotsioonide najal, vahendajaks Lembit Peegli tabav ja terane fotokunstisilm.

Oma aja mõjukaima spordielu jäädvustajana on Lembit Peegli roll kodumaa kultuuriloos hindamatu ning tema isikunäitus on oluline samm püüdluses säilitada tema pärandit, mis ei ole suuremale üldsusele siiamaani kättesaadav olnud. Näitusel on väljas ligikaudu 50 fotot ning selle on kureerinud Fotografiska Tallinn ja Lembit Peegel koostöös Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ning spordiedendajate Are Altraja ja Peeter Keegiga.

„Lembit Peegli fotonegatiivide arhiivi sukeldumine on olnud ühtaegu põnev ja keeruline väljakutse – tegemist on tohutu pärandiga, mis ehib kodumaist spordikultuuri ning seda avades ühtis austus aukartusega. Ääretult mahukas taustatöö viis meid koostöös Lembituga lõpuks narratiivini, mida soovime publikule esitleda. Meie eesmärk on näidata olustikuehedat ajastut spordiminevikust, kus analoogfotograafia kunstiline tase oli märgiline ja mänguline,“ kommenteerib näituse sündi Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents ning lisab, et on au olla osa Lembitu loost.

Lembit Peegli näitus toob nii avamise aegu kui kogu näituseperioodi jooksul Fotografiskasse mitmeid eriüritusi, mis viivad rändama spordiajaloo sissetallatud radadele ja taasavavad nostalgilisi peatükke Eesti kultuuriloost, ent puudutavad ka mitmeid kõnekaid ja haaravaid teemasid kaasaja spordis ja liikumiskultuuris.

Laupäeval, 25. jaanuaril on harukordne võimalus kuulata suurmeistri enda meenutusi möödunud spordiaegadest: kell 11.00 ja 13.00 toimuvaid näituse avatuure viivad läbi Lembit Peegel ja Are Altraja. Veebruarikuu toob lisaks juurde kolm näituse erituuri: 5. veebruaril saab näitust külastada koos fotograaf Jarek Jõeperaga, 16. veebruaril koos Allar Levandi ja Tiit Karuksiga ning 27. veebruaril koos Kaarel Antonsi ja Johannes Vedruga Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.