Festivali juht Tiina Lokk tänas südamest publikut. „Teie toetus on erakordne ja meie jaoks üliolulise tähendusega – tänu teile läheme me järgmisele aastale vastu palju suurema kindlustundega,” ütles ta viimase aja kultuurikärpeid silmas pidades, mis pole jätnud puudutamata ka PÖFFi.
Suurt kõlapinda näitab ka festivali rahvusvaheline vastukaja: PÖFFist on juba kirjutatud rohkem kui 4300 artiklis, mis on ilmunud ligemale 70 riigi väljaannetes – kokku ulatub meediakajastuse potentsiaalne auditoorium rahvusvahelise meediamonitooringu firma Meltwater andmetel 17,5 miljardi kontaktini. Lõplik tulemus selgub aasta lõpuks.
Veel numbreid. PÖFF võõrustas tänavu 1705 külalist 65 riigist, festivali kajastas 141 ajakirjanikku 24 riigist. Kokku linastus 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist, seansse oli 864. Viis populaarseimat filmi olid „100 liitrit koduõlut”, „Ära muretse, minuga on hästi”, “Tõeline valu”, „Anora” ja „Konklaav” – kõigile müüdi rohkem kui tuhat piletit.
Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.
Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.
Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety.
Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu.
Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”.
Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.
Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.
Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.
Film viib vaataja tagasi 2000ndate algusesse, kui värvikas ja vastuoluline American Apparel tõusis üheks Ameerika edukaimaiks moebrändiks. Tuntud oma eetilise tootmise, minimalistlike rõivaste, kuid ka seksuaalse alatooniga reklaamide poolest, võlus bränd paljusid – eriti indie sleaze ajastu fänne.
Ent edu varjus toimus midagi hoopis teistsugust. Dokumentaal heidab pilgu karismaatilise, kuid vastuolulise tegevjuhi Dov Charney juhtimisstiilile, süüdistustele seksuaalses ahistamises ja ettevõtte järkjärgulisele lagunemisele.
Vaata kultusliku moebrändi tõeline pale üle Netflixist!