Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkursil osaleb sel aastal 23 Eesti kunstnikku, sealhulgas 14 Eesti Kunstiakadeemia ja 9 Kõrgem Kunstikool Pallas lõpetajat, kelle teosed võistlevad 10. novembrini Publikupreemia nimel. Üheksandat korda toimuvast rahvusvahelisest konkursist võtab kokku osa 135 kunstnikku viiest riigist  – Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist  –  seda 283 teosega.

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind on rahvusvaheline konkurss, mis on loodud 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA poolt koostöös piirkonna kunstiakadeemiate ja ülikoolidega. Konkurss pöörab tähelepanu just bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavatele ja karjääri alustavatele kunstnikele. Sellel aastal võtavad konkursist osa Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Läti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia, Helsingi Kunstiülikool (Uniarts Helsinki), Turu Rakenduskõrgkool ning Rootsi suurim kunstikõrgkool Konstfack. Konkurss toetab lõpunäitusi ja aitab noortel kunstnikel saavutada rahvusvahelist nähtavust, samas pakkudes ka laiemale publikule kui ka erialaspetsialistidele ühtset ja terviklikku võimalust avastada lähiriikide talente ning suundumusi.

Andra Orni sõnul näitab osalejate rohkus kui oluline on kunstnikel olla nähtav “Konkursil osalemine annab kunstiakadeemiate lõpetajatele võimaluse silma paista nii publiku kui eriala spetsialistide seas ning leida uusi võimalusi rahvusvahelisel areenil. Kunstnikud toovad esile ka olulisust olla osa regionaalsest kogukonnast, mis annab võimaluse võrdlusmomendiks naaberriikide loojate vahel. Lisaks pakub konkurss nähtavust ja kättesaadavust, milleta tänapäeval on üsna raske hakkama saada,” lisab Orn.

Publikuhääletus toimub kuni 10. novembrini kunstikeskkonnas NOBA.ac, kus on võimalik tutvuda kõigi konkursil osalevate noorte kunstnike ja nende teostega ning hääletada kuni 5 lemmikteose poolt.

Tutvu konkursitöödega ja anna oma hääl siin!

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkursi Grand Prix pälvib 2000 euro suuruse rahalise auhinna,  Maalipreemia laureaati tunnustatakse 1000-eurose rahalise preemiaga, lisaks mitmeid auhindu kunstiresidentuuride ja näituste näol.

Kai kunstikeskuses 18.-20. septembrini toimunud rahvusvaheline kaasaegse kunsti mess Foto Tallinn 2026 tõi rekordeid igas kategoorias. Kolme päeva vältel sai publik tutvuda 45 kunstniku teostega 15 riigist ja osa saada mitmekülgsest publikuprogrammist. Kohal oli enamik esindatud kunstnikest ja galeristidest, kunstiprofessionaale ja kevadel rekordarvu taotluste seast valiku teinud žüriiliikmeid. 

Eesti ainus kaasaegse kunsti mess Foto Tallinn toimus tänavu 12. korda. Viimaste aastate fotokunsti paremikule pühendatud kaasaegse kunsti suursündmus tõi kohale tuhandeid kunstisõpru, sadu rahvusvahelisi külalisi Kreekast Islandini ning kõrgelt hinnatud ajakirjanikke välisriikidest sealhulgas näiteks Prantsusmaalt ja Itaaliast. 

Üle aasta toimuvale kunstimessile valis žürii rekordarvu kandideerijate hulgast osalema 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku. Kokku oli Foto Tallinn 2026 kunstimessil esindatud 45 kunstnikku 15 riigist. Toimus 11 eraüritust kunstikogujatele, 15 sündmust avalikus publikuprogrammis ja 3 üritust kunstnikele ja galeristidele. Võrreldes 2024. aastal toimunud messiga kahekordistas Foto Tallinn 2026 külastusi, müüdi 48 kunstiteost 20 erinevalt kunstnikult ning käibekasv oli 62%. Foto Tallinn 2026 andis ülevaate viimaste aastaste fotokunsti paremikust üle kogu maailma, teoste hinnaklass jäi sel korral 333 ja 8172 euro vahemikesse.

„Foto Tallinn panustab mahu kasvatamise asemel teadlikult kvaliteedile, luues kureeritud ja kompromissitult kõrge tasemega väljapaneku. Kunstimessi külastanud kunstikogujate ja rahvusvaheliste kunstiekspertide rohke positiivne tagasiside kinnitas, et täitsime messitiimiga endile seatud eesmärgid,“ kommenteeris Foto Tallinna tegevjuht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et sellise profiiliga ning laialdast positiivset vastukaja pälviv rahvusvaheline üritus loob olulist väärtust kogu riigile, regioonile ning mõistagi ka kunsti – ja kultuuriväljale,“ lisas ta.

Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis tõi esile, kui laiaks on fotograafiline mõtlemine tänaseks kujunenud ning et kaasaegses fotokunstis on näha väga tugevat liikumist tagasi materiaalsuse ja tehnilise meisterlikkuse poole, mida saab pidada teatavaks vastuliikumiseks kiiresti tarbitavale ja toodetavale tarbefotole ning digikultuurile:  „Messil oli näha väga erinevaid lähenemisi, dokumentaalsest ja lavastatud fotost abstraktsete kujutiste, leitud materjalide, objektide, installatsioonide ja eksperimentaalsete tehnikateni. Kõik märkimisväärsel kõrgel tasemel kaasaegse kunsti teosed.“

„Arvan, et Foto Tallinna üks olulisi rolle ongi näidata seda, mida me fotokunsti all üldse mõistame ning et foto ei pea tingimata tähendama millegi olemasoleva jäädvustamist või klassikalises mõttes fotopilti seinal. Fotograafiline mõtlemine võib avalduda ka installatsioonis, skulptuuris, raamatus, ruumis, materjalis või viisis, kuidas kujutist toodetakse ja esitatakse,“ lisas Hiob-Küttis.

Foto Tallinn 2026 toimus 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses. Uuri lisa fototallinn.ee.

Eesti kunstnik Katariin Mudist osaleb 18. Lyoni biennaali eriprogrammis „Jeune création internationale“ teosega „Ajutine lahendus“. Biennaal avatakse publikule 19. septembril.

„Jeune création internationale“ on osa Lyoni biennaalist, mis keskendub alla 35-aastastele kunstnikele. Projekt kutsub 10 noort kunstnikku biennaalil osalema ja looma uusi töid, mida eksponeeritakse kogu biennaali vältel võrdselt teiste osalevate kunstnikega. Katariin Mudisti osalemist vahendab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Katariin Mudist (1994) on kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri, keraamikat, installatsiooni ja graafikat ning kasutab kohati performatiivseid võtteid. Tema teosed saavad sageli alguse argistest objektidest, tegevustest ja materiaalsetest struktuuridest, mille roll meie igapäevaelus jääb kergesti märkamatuks. Huumori, iroonia ja materjalikatsetuste kaudu toob ta tuttavates olukordades esile neisse põimunud normid, ootused ja väärtushinnangud. Katariin Mudist pälvis sel aastal Kultuurkapitali preemia (koos Keithy Kuuspuga) ja 2025. aastal Noore Skulptori preemia ja Adamson-Ericu stipendiumi.

„Ajutine lahendus“ (2026) koondab eri asukohtadest kogutud improviseeritud uksehoidjaid, mis on sündinud praktilisest vajadusest, kuid aja jooksul muutunud ruumi püsivaks ja märkamatuks osaks. Kogutud uksehoidjad pärinevad teiste seas Stockholmi Moderna muuseumist, Kadrioru kunstimuuseumist, Eesti paviljonist Veneetsia biennaalil, Von Krahli teatrist, Arvo Pärdi keskusest ja paljudest muudest paikadest. Teos vaatleb ajutisi lahendusi, väikeseid igapäevaseid häiringuid ning seda, kuidas juhuslikud objektid ja harjumused hakkavad suunama meie liikumist, tähelepanu ja suhet ruumiga. Kogutud uksehoidjad kannavad endas nii oma päritolukoha kui ka kasutuse lugu. Installatsiooni esimene versioon oli selle aasta märtsis väljas Tallinnas ARS Showcase galeriis.

Lyoni biennaal on 1991. aastal asutatud üks rahvusvaheliselt olulisemaid kunstisündmuseid ja juhtiv kunstibiennaal Prantsusmaal. 2024. aastal külastas biennaali 285 000 inimest piletiga ja peaaegu 3 miljonit inimest avalikus ruumis. 2026. aasta biennaali kuraator on Catherine Nichols ja teemaks „To pass from one dream to another“.