Foto: Pelgulinna Riigigumnaasium | Tõnu Tunnel.
Sel korral on suures fookuses ka ligipääsetavus ja kaasatus, nii on programmis mõeldud ka lastele ja noortele, eraldi on märgitud ära ratastooli ligipääsetavad hooned. Samuti on lisaks eesti-, inglise ja venekeelsetele tuuridele ka eesti viipekeelsed tuurid. Eesti Kunstiakadeemias on üks erituur pimedatele ning üks tunnetustuur nägijatele, kus silmad kinni kaetakse.
“Meie suur soov Eesti Arhitektuurikeskusega on tuua arhitektuur inimestele lähemale. Tänu Open House Tallinnale see õnnestubki. Igal aastal on tohutult osalejaid ning uudishimulikke inimesi. Loodan, et see uudishimu arhitektuuri ja disaini vastu jätkub ja tullakse oma kodulinna avastama,” sõnab Eesti Arhitektuurikeskuse juht Hannes Praks.
Open House Tallinna eriprogrammis on põnevad välkloengud, lisaks ka töötubasid, siseorienteerumine ja välituure. Samuti leiab programmist erituurid nagu Vanalinna ja Kalamaja garaažide lood, Koplikandi tuur, Koplikandi lastetuur, Tänavaruumi tuur, Niguliste kiriku tuur, siseorienteerumine ja Krulli kvartali konstruktsioonide tuur, TTK arhitektuuriinstituudi tuur, kirjeldustuur vaegnägijatele, arhitektuuri tunnetustuur, valgustusdisaini avastusretk, valgustusdisaini töötoad.
Open House Tallinn 2024 põhiprogrammi kuuluvad Dunten Hotell, Eesti Draamateater, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Eesti Pank, ERR Telemaja, Hispaania maja, Hotell Telegraaf, Hundipea linnaosa ja Paljassaare sadam, Jaan Poska maja, Kadrioru lossi tiibhoone ja presidendi gaasivarjend lossi keldris, Kadrioru pargi Oranžerii, Kawe City, Kopli Rahvamaja, Kruiisiterminal, Lutheri kvartal, Ministeeriumite ühishoone, Mustamäe Riigigümnaasium, Nõmme Elevaator, Nõmme Spordikeskus, Okasroosikese loss, Palace Hotell, Park Tondi elu-ja ärikvartal, Pelgulinna Riigigümnaasium, Püha Johannese Kool, Rahvusarhiivi filmiarhiiv, Riigikogu, Roosikrantsi residents, Rotermanni kvartal, Saarineni Maja, Salme Kultuurikeskus, Stereo House by Larsen, Swissôtel, Tallinna Linnaplaneerimise ameti Muinsuskaitse osakond, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Nõmme Gümnaasium, Teaduste akadeemia, Välisministeerium, Vene Teater, Volta Villa ja Ülemiste veepuhastusjaam.
Tutvu programmiga openhousetallinn.ee.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
