Foto: Elustiilitoote disaini kategooria võitja BRAH. | Karmel Kull
Lisaks võitjatele said elustiilitoote disaini kategoorias austava mainimise Haeun Kimi tehisintellekti vaasiseeria – Craft 2.0, Sandra Luksi teksapitsi taaskasutus LUKS pidulikes kleitides ja Piibe Tompi nahast sussid KYOTO; elukeskkondliku toote kategoorias Elize Hiiopi 3D prinditud paberportselanist valgusti Kookon, Triinu Triibmanni ja Diederik Kalesi välivalgusti Tammepuu ning Vera Kunhartova Equa massaažilaud Oak Line; ning insenertehnilise toote disaini kategoorias Lauri Hirvesaare avalikele teedele mõeldud iseliikuv pakiveok CLEVON 1, Siim Simmermanni vaegnägijatele disainitud kaugtunnetust võimaldav seade Superbrain ning Arno Peeveri AGO filmiprotsessor.
BRUNO tootedisainiauhinna 2024 võitjad valis välja rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Anke Strittmatter (Austria), Susana Gonzaga (Portugal), Stephan J. Clambaneva (Ameerika Ühendriigid), Arvo Pärenson (Eesti) ja Darren Yeo (Singapur).
Eesti tootedisainiauhinda BRUNO annab välja Eesti Disainerite Liit (EDL) Eesti väljapaistva toote või tooteseeria eest, mis on valminud kas disaineri enda initsiatiivil, tiimitööna või tootja/tellija tellimustöö tulemusena. „Rõõm on näha, et konkursist osavõtjate arv on võrreldes eelmise korraga märgatavalt tõusnud. Eriti teeb heameelt, et on suurenenud insenertehnilise kategooria tööde arv, mis annab kinnitust, et tööstusettevõtted pöörduvad aina sagedamini professionaalsete disainerite poole tootearendusalaseks koostööks,“ rääkis Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu juht ning Disainiöö peakorraldaja, BRUNO konkursi eestvedaja Eestis. BRUNO auhinda antakse välja 2006. aastast iga kahe aasta tagant.
Elustiilitoote disaini kategooria võitja, vähemustele suunatud aksessuaarikollektsioon BRAH, sündis disainerite Birgit Peerna ja Moolen Veeringu koostööna. “Kuigi oleme ühiskonnana arenenud, on rinnad või nende puudumine üks põhilisemaid soo visuaalse määratlemise aspekte ja performatiivsuse tunnuseid. Binaarsest sookäsitlusest järjest eemalduv inimkond vajab ka kaasavamat disaini ja tootevalikut,” kirjeldasid loojad oma disainiideed.
Elukeskkondliku toote disaini kategooria võitja, istmeteseeria SAHIN autoriteks on Markus ja Mirjam Pärnamets. “Meid köidab kõige enam töötamine istmetega, mis jutustavad lugu. SAHIN seeria tooted esindavad meie esivanemate tehnikat ja eetikat puidu käsitlemisel, siis, kui tööriistu oli vaid käputäis ja ajaline ressurss piiratud. Nimi annab edasi toodete valmimise keskkonda, mil kõlavad üksnes vaiksed ja tempokad käsitööhelid ja sahinad: vitsajäril liimeistriga puitu vormides, hööveldades või pabernööriga istet punudes.”
Insenertehnilise toote disaini kategooria võidutöö VOOL autor Egert Uibo toob olulise uuenduse elektriautode laadimisse. „Eesmärk oli pakkuda kõrgtehnoloogilist seadet võimalikult kompaktselt. Peale selle, et VOOLu laadija pidi olema kergesti paigaldatav ja lihtsasti kasutatav, oli oluline, et ta sobituks ümbritsevasse keskkonda diskreetselt. Tänu vahetatavale esipaneelile saab kasutaja selle oma maitse järgi ümbrusega paremini sobitada,” kirjeldas Egert oma disaini.
Euroopa Liidu SMOTIES projekti eripreemia loometegevuse eest kaugkohtade disainimisel anti välja aktiivse loomingulise tegevuse eest äärealade ja mahajäetud kohtade väärindamisel. Auhinna pälvis kultuurikorraldaja Indrek Leht Joaveski papivabriku ala ümberkujundamise eest nelja aasta jooksul.
„Jazzkaare jaoks on alati olnud oluline tuua kokku eripalgelisi maailmatasemel muusikuid, kes kannavad endas jazzile omast katsetamisjulgust. Maria Faust, Marquis Hill ning Paula ja Dora Morelenbaum on kõik isikupärased ja tunnustatud artistid, kes näitavad, kui erinev võib jazz olla. Mul on väga hea meel, et just nemad annavad esimese vihje sellest, milliseks kujuneb 2027. aasta festival Jazzkaar,“ sõnab festivali kunstiline juht Anne Erm.
Kevadise Jazzkaare avab Aasta Jazzmuusik 2026 Maria Faust oma võimsa teosega „Marches Rewound & Rewritten“. Jazzkaarel võtab see Eesti üks silmapaistvamaid ja omanäolisemaid kunstnikke koos oma ansambliga Sacrum Facere tähelepanu alla marsimuusika ja selle kaudu ühiskonnas korduvad mustrid – hierarhia, diktatuurid ning propaganda elemendid muusikas ja tekstides. „Marches Rewound & Rewritten“ on Fausti enim tunnustusi pälvinud teos, mille eest pärjati autorit ka Saksa Muusikakriitikute auhinnaga.
27. aprillil esineb esmakordselt Eestis Marquis Hill Blacktet, mida veab hingestatud ja poeetiline trompetist Marquis Hill. Tema toon on ühtaegu sügavalt omanäoline ja samas justkui rännak läbi jazztrompeti ajaloo – selles kajastuvad Miles Davise pingestatud vaikus ja ruumikasutus, Clifford Browni ja Freddie Hubbardi vaieldamatu virtuoossus, Lee Morgani ja Donald Byrdi groove’ist kantud fraasikujundus ning palju muud. Blackteti kontserte iseloomustavad vankumatu, nõtke rütmisektsioon, mille peal tantsivad lüüriline trompet ja sillerdav Rhodesi elektriklaver. Oma karjääri jooksul on Hill esinenud koos paljude jazzimaailma tippudega, nende seas Marcus Miller, Dee Dee Bridgewater, Boney James, Kurt Elling, Joe Lovano ja Hilli Chicago põlvkonnakaaslane Makaya McCraven.
2027. aastal tähistab maailma muusikapere legendaarse Brasiilia helilooja Antônio Carlos Jobimi, hüüdnimega Tom Jobim, sajandat sünnipäeva. 1. mail esitab Jazzkaarel Jobimi loomingut Paula Morelenbaum, kes tunneb tema muusikat läbi-lõhki: Paula laulis kümme aastat Jobimi ansamblis ning kriitikud kiidavad vaimustunult tema tõlgitsuse peent melanhooliat, mis tabab ehedalt bossa nova olemust. Paulaga ühineb tema tütar, 2024. aastal Jazzkaare täissaali võlunud Dora Morelenbaum, kes on üks huvitavamaid noori talente Brasiilia uue muusika laineharjal. Lisaks sooloprojektile on Dora Latin Grammy auhinnaga pärjatud kvarteti Bala Desejo liige.
Tutvu artistidega: jazzkaar.ee/programm
Kevadise jazzipeo esimesed piletid tulevad müüki 29. oktoobril kell 12.00 ja on kiirematele 40% soodsamad.
Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.
Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.
Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.
Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm.
