Foto: Pressifoto
Läti ehtekunstniku Madara Keidža installatsioon “BIRZT ASARAS” on emotsionaalne uurimus iidsetest ning sügavatest seostest inimkeha, looduse ja jumaliku vahel. Näitus on kui rännak eheteni, mis ületavad pelgalt kaunistustava piire – olles pigem pärandit austavad ja mälestusi hoidvad pühad anumad.
Näituse Baltikumis levinud paganlikest traditsioonidest inspireeritud teosed kehastavad püüdlust austada inimese ja looduse vahelist õrna ja lummavat sünergiat. Sepistatud materjalid nagu hõbe, kannavad endas Maa olemust resoneerides selle ürgse energiaga. Teostes esinevad kujundid viitavad looduse toorele ilule ning inimsoovile sellega sügavamalt ühenduses olla.
Madara Keidža (1994) on Läti kaasaegne ehtekunstnik, kes on tuntud oma sui generis disaini poolest, mis uurib looduse ja isikliku identiteediga seonduvat temaatikat ning ehet kui traditsiooni, kogemuse ja kuuluvuse sümbolit. Ta kasutab looduslikke materjale ja elemente, nagu puit, kivid, merevaik ja metallid. Keidža on osalenud mitmesugustel grupinäitustel ja kunstiprojektides Lätis ja rahvusvaheliselt, sealhulgas “Academia” (2019, Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi Arsenālsi näitusesaal), “Värske liha kriitikale” (2019, AALi lõputööde näitus), “Perfect mess” (2019, Tallinna Tänava Kvartali Kunstikvartal), “1919 199+” (2016, Läti Kunstiakadeemia), “Viņas da(r)bā” (2016, Goethe Instituut Riias), “Autor 2016 – Rahvusvaheline kaasaegse ehtekunsti mess” (2016, Bukarest, Rumeenia).
Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini 2024.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.
