Kolmapäeval, 28. augustil avatakse Telliskivi Loomelinnakus kahes galeriis kolm erinevat näitust. Telliskivi Loomelinnaku galeriis avatakse kahe noore illustraatori värvikirevad näitused – Roven Jõekäär “Kväär folkloor” ja Stella Salumaa “Sushi, suvikõrvits ja teised”. Linnaku õuealal asuvas Kuppel galeriis alates kolmapäevast avatud skulptor ja illustratsioonikunstnik Art Allmägi teos “Kirstukandjad”.

Roven Jõekääru näitus “Kväär folkloor” on vaade ajalukku, mida pole veel kirja pandud. Kas ühe või teise põhjuse tõttu on kväär ning muuhulgas ka seksuaal-, ning soovähemused (inglise k. queer) pidanud enda lugusid jutustamata jätma või peitma. Kasutades neid piiratud, alles jäänud ajalooallikaid, saab taasluua minevikku läbi spekulatsiooni, kus inimesed on olnud aktsepteeritud ning turvaliselt kaitstud. Etnoloogilistele sümbolitele antakse uus tähendus läbi kommunaalselt värvitud “linade” ning illustratsioonide, kus embavad mõõgad ja peidetud tunded saavad värviliselt särada. Projekt sai alguse kväär ümberjutustusest Eesti eeposest, “Kalevipoeg”, mis nüüdseks hõlmab endas üle-eestilist kväär lugude esiletoomist läbi naivistlike ning värviliste illustratsioonide.

Stella Salumaa illustratsioonide näitus “Sushi, suvikõrvits ja teised” koosneb kahest joonistamise väljakutse raames loodud projektist – “36 Days of Type” ja “Fun with Faces”. Esimese projekti raames joonistas kunstnik iga päev ühe tähestiku tähe, mis seotud toiduga. Kuna tegemist on inglise keelse tähestikuga, siis puuduvad tööde hulgast Eesti tähestiku täpitähed. Stiililt on kõik tähed loodud lihtsal ja humoorikal viisil. “Fun with Faces” koosneb aga portreedest, mille joonistamisel oli abiks kolm märksõna. Portreed valmisid nädala jooksul ja samuti joonistamise väljakutse raames. Kasutada võis ükskõik mis meediumi või stiili.

Telliskivi Loomelinnaku õuealal saab samal ajal näha tunnustatud kunstniku Art Allmägi installatsiooni “Kirstukandjad”, mis viib vaataja meie idanaabri uskumatuna näivasse sõjamasinasse. 2015. aastal jõustus Venemaal seadus, millega salastati kõikide sõjaväelaste surmapõhjused. Seadus vabastas võimuesindajad ajakirjanike ebamugavatest küsimustest, miks ja kus Vene sõdurid hukkuvad. Salastatud info päevavalgele toomise katsed võrdsustati riiklike huvide rikkumisega. “Sama seadus muutis sõdurid ressursiks, keda võis sellest hetkest alates saata kuhu iganes, tegema mida iganes. “Oma kodumaa eest” elu andnud sõdurite matmine sõjaväeliste austusavalduste saatel muutus aga täitumatuks sooviks,” avab oma teost Allmägi.

Kõik väljapanekud jäävad avatuks kuni oktoobri lõpuni.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.