Foto: Anhelina L. Starkova | Pressifoto.
TAB 2024 keskendub sellele, kuidas mõelda, kujundada ja ehitada taaskasutatud materjalidest ja luua neist ressursse tuleviku kujundamiseks. TAB 2024 ametlik programm, mis on suunatud nii arhitektidele kui ka laiemale publikule, koosneb kolmest põhisündmusest: kuraatorinäitus Eesti Arhitektuurimuuseumis, sümpoosion ja installatsioonivõistluste võidutöö avamine Balti jaamas. Biennaaliga kaasneb satelliitprogramm, millest leiab erinevad töötoad, seminarid ja palju muud.
Nagu kinnitab TAB 2024 peakuraator Anhelina L. Starkova: “Seoses hiljutise ülemaailmse pandeemia ja sõdadega on paljud kogenud eraldatust, mis on äratanud huvi “kohaliku” vastu. Vajadus globaalse teadlikkuse ja teadmiste järele sunnib meid selleks Tallinna kokku tulema.” Ta lisab: “Kuna ma elan Ukrainas, siis lisaks isiklikule elule mõjutab sõda ka minu tööd. Näen lähedalt jõhkralt ausat reaalsust, kuidas arhitektuuri ja linna infrastruktuuri ei kujunda mitte ainult kriisid ja terviseprobleemid, vaid enamasti teeb seda sõja hävitav jõud. Oma kuraatorikontseptsioonis tahtsin seda esile tõsta, et arhitektid ei kontrolli ehitussüsteemi – arhitektid ongi ehitussüsteem ja see süsteem on tulevikus kõige põhjendatum alus.”
Kuraatorinäitus “Ressursid tulevikuks” uurib süvitsi arhitektuuri põhimõtteid, mis on olulised meid ees ootavate muutuste kujundamisel. See otsib vastuseid küsimustele, nagu kuidas stabiliseerida ja jõustada meie arhitektuuristrateegiaid; kuidas pikendada hoonete eluiga; kuidas muuta arhitektuur terviklikumaks ja püsivamaks? Sellega keskendub TAB 2024 meie planeedi arengu peamistele tõukejõududele, tuues samas kasu meiele uute ressursside näol. “Ressursid tulevikuks” seab eesmärgiks näidata, kuidas on võimalik ümber kujundada kohalike ressursside kasutamine viisil, mis lisaks esteetikale teeniks kõiki, mitte vaid priviligeeritud vähemust. Kuraatorinäitusel on kolm peamist teemat, mis tegelevad kolme erineva ressursiga tulevikuks.
TABi avanädalal toimub Eesti Kunstiakadeemias ka ühepäevane sümpoosioni, mille eesmärk on luua valdkondade ülene debatt. Peaesinejate hulgas on on Taani arhitektuurikriitik Kristoffer L. Weiss; Šveitsi arhitekt Roger Boltshauser; Harkivi linnapea Ihor Terekhov ja paljud teised.
Rahvusvaheline installatsioonivõistlus „Selleks olukorraks” kutsus aga osalejaid välja töötama loovaid lahendusi ajutiseks välipaviljoniks Tallinna kesklinna kõige elavama liiklusega transpordisõlmes, Balti jaamas. Installatsioonivõistluse võidutöö kujutab endast eeldatavasti Harjumaa bussiliinide reisijate ooteala. TAB 2024 käigus ehitatakse võidutöö ka valmis. Installatsioonivõistlus kutsus arhitekte looma paviljoni, mis taaskasutab kohaliku puidutootja Thermory materjale; taaskasutab materjale, mis pärinevad teistelt kohalikelt ettevõtjatelt ja potentsiaalsetelt koostööpartneritelt metsanduses ja jäätmekäitluses, et luua kogukonnaruum, mis on piisavalt läbimõeldud ja kujundatud. Võitja kuulutatakse välja juulis 2024.
TAB 2024 avaldab ametliku ja satelliitürituste täieliku programmi kodulehel 2024. aasta juulis. Uuri lisa 2024.tab.ee.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
