Peale kaheksa aastat kestnud pausi on kultushittide “Insomnia”, “God Is s DJ” ja “One Step Too Far” loojad ansamblist Faithless suundumas uuele tuurile nimega “Champion Sound Tour” ning lubavad selle raames unustamatut muusikalist ja visuaalset elamust. Kindlasti on siin oluline panus valguse ja visuaalsete efektide meistril Jvan Morandil, kes on bändi visuaalse signatuuri eest vastutav juba alates aastast 2001.
Faithlessi liikmed Sister Bliss ja Rollo tunnistavad: “Oleme närvis, aga rohkem siiski elevil. Teame, et see tuur peab olema eriline: meie mineviku, muusikaarmastuse, Maxi ja muusikalise tuleviku tähistamine.”
Elektroonilist muusikat, trance’i, hiphopi ja house’i põimiv Faithless alustas tegevust 1995. aastal Londonis kui multiinstrumentalist ja helilooja Sister Bliss ja produtsent Rollo tutvusid Maxi Jazziga, kes seni oli tegev hiphopi-maastikul. Selline erinevate stiilide ja huvide kooslus oli loominguliselt igati särav ja värvikas, mida näitavad ka miljonid müüdud albumid ning kuulamised erinevatel digiplatvormidel. Briti muusikaajakirja Mixmag kõigi aegade parimate elektroonilise muusika bändide edetabelis platseerus Faithless auväärsele neljandale kohale.
Juba Faithlessi esimene album “Reverence” (1996) oli Euroopa edetabelites edukas, jõudes kuld- ja plaatina staatustesse ning singlid “Don’t Leave”, “Salva Mea” ja muidugi “Insomnia” said bändi suurteks hittideks. Teine plaat “Sunday 8PM” (1998) jätkas võidukalt ning kuulajad said nautida lugusid nagu “Bring My Family Back”, “Take the Long Way Home” ning bändi visiitkaardiks saanud pala “God is a DJ”.
2004. aastal ilmunud albumil “No Roots” kuuleb külalisvokaale artistidelt nagu Dido, LSK ja Nina Simone. Protestilugu “Mass Destruction” sai kiita Foo Fightersi ninamehelt Dave Grohlilt (“Soovin, et oleksin ise selle loo kirjutanud.”) ning seda on tsiteeritud lausa USA senatis. Lugu pöörab tähelepanu nii kiusamisele, terrorisimile ning isegi genotsiidile.
Bändi värskeim stuudioalbum on 2020. aasta plaat “All Blessed”. Küll aga on võimalik, et tuleval tuuril mängitakse ka päris uusi seni kuulmata lugusid, sest Sister Bliss ja Rollo on öelnud, et töötavad hetkel stuudios uue materjali kallal. “Olen olnud stuudiotööd tehes ülimalt fokusseeritud, sest meil on lugu, mida rääkida,” kommenteerib Sister Bliss. “Kogu stuudios tekkiva ängi mõte on see, et lõpuks saad neid lugusid elavas esituses publikule mängida ning näed, et need lähevad inimestele korda.”
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.