Foto: Tallinna Arhitektuuribiennaal | Tõnu Tunnel.
Installatsioonivõistlus, mille tööde esitamise tähtaeg on 15. mail 2024, kutsub osalejaid välja töötama loovaid lahendusi ajutiseks välipaviljoniks Tallinna kesklinna kõige elavama liiklusega transpordisõlmes, Balti jaamas. Paviljon asub veel suures osas puutumata Tallinna bastionivöö serval, mis ümbritseb UNESCO kaitse alla kuuluvat keskaegset Tallinna vanalinna.
Installatsioonivõistluse võidutöö kujutab endast eeldatavasti Harjumaa bussiliinide reisijate ooteala. TAB 2024 käigus ehitatakse võidutöö ka valmis. Projekt peaks ammutama inspiratsiooni paigalseisust, aja surnuks löömisest ja vajadusest varjualuse järele. Ootepaviljon keskendub igapäevaelu kontrastidele, mis ilmnevad õnne, pettumuse, turvatunde või tüdimusena, kui ootame sõnumit, tööintervjuud või kellegagi kohtumist.
Installatsioonivõistlus haakub TAB 2024 peateemaga „Ressursid tulevikuks”, mille autoriks on kuraatormeeskond koosseisus Daniel A. Walser, Anhelina L. Starkova ja Jaan Kuusemets ning mis süveneb meie ressursside kasutamise erinevatesse põhimõtetesse arhitektuuris, ehituses ja linnaplaneerimises. Paviljon “Selleks olukorraks” julgustab osalejaid avastama uusi viise ressursside taaskasutamiseks ja töötama välja uusi biopõhiseid materjale, et luua pika elueaga installatsioon.
TAB 2024 installatsioonivõistlus kuraatorid Laura Linsi ja Roland Reemaa väljendavad muret järgmiselt: „Öeldakse, et elame enneolematul ajal, ent elu läheb ikkagi edasi. Romantiseeritud mineviku ja utoopilise tuleviku vahel kutsub see installatsioonivõistlus uurima arhitektuuri nõtkeid omadusi – koostööl põhinevat autorsust, taasloovat disaini ja mittelineaarseid ehitusprotsesse. Tuletatult ladinakeelsest sõnapaarist ad hoc, otsime alternatiivseid praktikaid, kuidas ühte projekti, antud juhul siis ootepaviljoni, kavandada, ehitada, hooldada ja lahti võtta nii, et see vastaks tänapäeva vajadustele ja oleks teostatud ja tänapäevaste vahenditega.”
Installatsioonivõistlus kutsub arhitekte looma avalikku infrastruktuuri, mis taaskasutab kohaliku puidutootja Thermory materjale; taaskasutab materjale, mis pärinevad teistelt kohalikelt ettevõtjatelt ja potentsiaalsetelt koostööpartneritelt metsanduses ja jäätmekäitluses, et luua kogukonnaruum, mis on piisavalt läbimõeldud ja kujundatud.
Nagu TAB 2024 peakuraator Daniel A. Walser kinnitab: „Konkursi muutumisega skulptuursete objektide eksponeerimisest poodiumil kasuliku ehitise loomiseks raudteejaamas, toome arhitektuuri laiemale avalikkusele lähemale. Usun siiralt, et arhitektuur võib olla oluline vahend kaasaegsete probleemide lahendamiseks. Arhitektuur ei ole ainult kunstiline tööriist iseenesest, see aitab maailma paremaks muuta. Seega näitab konkurss realiseeritud visiooni potentsiaali igapäevaelus. TAB 2024 teema „Ressursid tulevikuks” saab selle konkursiga materialiseeritud ja üles ehitatud mõõtkavas 1:1.”
Võistlusjuhend ja muud dokumendid asuvad siin. Lisainfo saamiseks võtke ühendust aadressil info@tab.ee enne 30. aprilli 2024.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
