Tartu 2024 tähistab 100 aasta möödumist sürrealistliku kirjandus- ja kunstivoolu sünnist Eesti kontekstis mastaapse näitusesarjaga. Kokku on Tartus Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta vältel võimalik külastada koguni nelja sürrealismi-teemalist näitust.

Kultuuripealinna loovjuhi Kati Torpi sõnul on sürrealism kunstiajaloos üks märkimisväärsemaid kunstivoole, mida teavad ja tunnevad kõik. “Mitte kõik kunstivoolud ei jää ajas nii jõuliselt püsima kui see on õnnestunud sürrealismil. Täna, sada aastat hiljem on maailmas huvi sürrealismi vastu suur, mida lisaks Euroopa kultuuripealinna programmile Tartus näitavad ka arvukad sürrealismile pühendatud näitused mujal Euroopas,” toob loovjuht välja.

Esimesed kolm sürrealismi manifesti sajandale aastapäevale pühendatud näitust on avati laupäeval, 16. märtsil Tartu Kunstimuuseumis. Nende seas on võimalik Tartus näha esimest korda Kris Lemsalu isikunäitust „DONATELLA. Elukeeris,”  kus on eksponeeritud tõlgendus igavesse suudlusse jäätunud purskkaevust ja valik värsketest joonistustest. Veel on Lemsalult väljas mõned installatsioonid ta varasemast loomingust. Lemsalu sõnul räägib ta näitus “DONATELLA. Elukeeris” sõprusest, kurbusest ja armastusest. “Lisaks toimub filmi “Old Piano” esilinastus, mis sündis koostöös Johanna Ulfsakiga,” toob kunstnik välja.

Tartu Kunstimuuseumis saab  käia ka karikatuuri radadel. Näitus  “Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” võtab kokku, kuidas nõukogudeaegse tegelikkuse absurdist sündis Eesti sürrealism. Eraldi pööratakse rõhku 1980. aasta Tallinfilmi sürrealistidele ja 70ndate algul Tartu Ülikoolis koondunud noorte karikaturistide kollektiivi NAKS loomingule.

Näitusesarja kolmas väljapanek „Ilmar Malin. Igaviku hõõg” on pühendatud Eesti klassikale ja toob vaatajani valiku teoseid Eesti esisürrealisti iseäraliku käekirjaga loomingust. Lisaks kunstniku tuntumatele maalidele pakub näitus võimalust tutvuda teostega, mida pole varem avalikult eksponeeritud.

Tartu Kunstimuuseumi juhi Joanna Hoffmanni sõnul tipneb sürrealismi manifesti sajandat tähtpäeva tähistav kunstikevad  4. aprillil ERMis avatava suurejoonelise rahvusvahelise näitusega „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“.  Kesk-Euroopa sürrealistlikule kunstile keskenduv näitus avatakse koostöös Praha Rahvusgaleriiga.

Vaata fotosid kolmiknäituse avamisest galeriis!

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Katrin Kuldma korraldas oma esimese suurejoonelise moeshow 1998. aastal Niguliste kirikus, mis oli esimene omataoline Eestis. Kakskümmend aastat hiljem, 2018. aasta sügisel, kohtusid Niguliste, mood ja muusika taas. 24. aprillil 2026 tõi Eesti luksusbränd kolmandat korda oma kollektsioonid Niguliste kiriku iidsete võlvide alla. Seekord kohtus Katrin Kuldma moelooming Tõnis Mägi muusikaga. Kõrgmood ja muusika sulandusid ühtseks kunstiliseks tervikuks ja publik aplodeeris taas püsti seistes.

Mood ja muusika viisid privaatse kontsertetenduse külalised rännakule läbi erinevate aastaaegade ja paikade. Inspiratsiooni pakkusid elegantsed ülikonnad ja pulmakleidid, safari-komplektid ning ooperiõhtute kostüümid. “Kondor”, “Jäljed” ja teised Mägi kuulsad laulud kõlasid Estonia kontsertklaveril koos Ain Agani kitarrihelidega, Niguliste võlvide all leidis aset unikaalne ja lummav kontsert. “Tõnise tänane pisut mõtlik muusikastiil sobib minu Amanjeda filosoofia ja hingelaadiga, kus oluline on pühendumine ja armastus, iga päev, hommikust õhtuni. Meie mõlema looming on inspireeritud elust, armastusest, loodusest ja erilistest paikadest maailmas,” filosofeerib disainer koostööst Tõnis Mägiga.

Katrin Kuldma sõnul läks etenduse eesmärk anda edasi oma nägemus hingestatud põhjamaisest luksusest korda. „See oli eriline õhtu, mis kandis endas rahu, ilu ja tasakaalu, pakkudes publikule hetke astuda argipäevast eemale ja siseneda ruumi, kus aeg justkui peatub. See polnud pelgalt moeetendus või kontsert, vaid teekond läbi emotsioonide, väärtuste ja inspiratsiooni,“ kirjeldab disainer, kes esitles oma viimaste aastate moeloome paremikku kui ka päris uusi kollektsioone. Muide, uuele kollektsioonile on oma loomingulised killud jaganud ka noored disainerid Eva Arvisto, Lisanna Jüriso ja Carmen Triini Tälli.

Vaata moeetendus oma silmaga järele: