Eesti ühe silmapaistvama fotokunstniku, hiljuti teenetemärgiga pärjatud fotograafi Toomas Volkmanni näitus “täis minevik” on Fotografiskas avatud 10. märtsini. Pärast näituse lõppu on huvilistel võimalik oma lemmikfotosid nii osta kui rentida, et tuua Eesti fotokunst oma koju või kontorisse. 

Volkmanni näitus on selle hooaja suur publikulemmik ning külaliste püsiva huvi tõttu otsustas Fotografiska hoida selle avatuna erakordselt kaua – oktoobri lõpust kevade alguseni. Näituse lõppakordiks on 8. märtsil toimuv Florian Wahli, Johhan Rosenbergi ja Kris Lemsalu performance-lavastus “A Blastful Finale”, mis on inspireeritud Volkmanni loomingust ja ajastust. Unikaalne, eri kunstiliike põimivas etenduses kajastub Volkmanni loomingule omane oskus ühendada väga erinevaid inimesi ja kõnetada neist igaüht omamoodi. “Soovime Vibe’i vaimus peoga avatud näitust lõpetada sarnaselt suure elamusega, ning valisime selleks midagi, mida pole varem olnud – nimekate kunstnike performance, mis inspireerib nägema Volkmanni tööde kirevaid kontraste uue nurga alt,” sõnas Fotografiska asutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.

Pärast näituse lõppu saab Volkmanni teoseid Fotografiskast nii osta kui rentida. Fotograaf ning kunstikoguja Kaupo Kikkas seda võimalust ka kasutas ning nüüd liigub Toomas Volkmanni autoportree kalladega Kikkase kogusse.

Toomas Volkmanni sõnul seisneb fotograafia võlu selles, et pildistades asetab fotograaf oma modelli justkui kapslisse, mis paneb hetke seisma. “Inimene vananeb ja muutub, ta elab oma elu edasi, aga see hetk jääb paika,” ütles Volkmann. Arendades Volkmanni mõtet edasi, sõnas Kaupo Kikkas, et kui fotograaf pildistades justkui pildistatava hinge varastab, siis igaühe jaoks, kelle valduses pilt hiljem on, kaasneb sellega vastutus sinna püütud hinge ja hetke hoida. “Kogumise juures on võluv see, kuidas ese loob omaniku jaoks suhte kunstniku ja tema loominguga. Saab rääkida ka jagatud armastusest nii meediumi, antud juhul fotograafia, kui ka autori vastu, ja see muudab suhte piltidega väga isiklikuks,” lisas ta.

“Fotograafia teoseid tähtsustakse väärtuslike kogumisobjektide ja eksponaatidena, mis kuuluvad õigusega erakollektsioonidesse ja mainekate muuseumide kogudesse. Fotografiska soovib tuua fotokunsti kõikidele inimestele lähemale ja meil on hea meel toetada Eesti fotokunstnike tööd, pakkudes ka Eesti fotokunstisõpradele võimalust soetada meie muuseumi kaudu oma lemmikautorite töid,” sõnas Margit Aasmäe. “Meil on hea meel, kui näitusetööd jäävad nähtavaks ka pärast näituste lõppu – kitsamale või laiemale ringile, eraruumides või avalikes kohtades.”

Kõiki näitusetöid müüakse piiratud koguses. Fotod on trükitud kõrgeimate muuseumistandardite kohaselt ning iga eksemplar on signeeritud ja nummerdatud. Müügiks pakutavate kunstiteostega saab tutvuda Fotografiska veebilehel.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.