Ameerika Ühendriikidest tulev RIPNDIP alustas skate-riiete tootmisega 2009. aastal, kui kamp sõpru oli väsinud sellest, et nende subkultuuri soosivad kaubamärgid rahakotti liigselt tühjendavad, ja otsustasid, et mõistlikum on luua midagi ise. Kõigest mõne aastaga jõudis bränd Floridast LA-sse, LA-st New Yorki ning tänaseks, Ameerika mõistes, isegi nii eksootilisse sihtkohta nagu Eesti.
Kuidas kõik alguse sai?
RIPNDIPi „isa” Ryan O’Connor alustas oma äriga tegelikult üksjagu vanakoolihõnguliselt. Ta lõi oma disaini, siiditrükkis selle vanemate garaažis särkidele ning mööda linna tiirutades jagas neid noortele rulatajatele. Märkimist väärib seegi, et ta tegi seda puhtalt oma lõbu, mitte raha pärast. Tänaseks on RIPNDIPi esemed küll hinnasildid külge saanud, kuid lustlik minevik on tulnud kaasa brändi tänapäeva ning O’Connori lapsemeelne sarkasm paistab välja kõiges, mis brändiga seotud on.
Kust tuli nimi?
Erinevalt RIPNDIPi nime tähendusest, mida võib leida ka Urban Dictionaryst, on tegelikult tegu ühendiga väljenditest rip (rulatamise koht) ja dip (rulatamise kohast põgenemine hetkel, mil saabub politsei).
Aeg rääkida kassist
Ulaka, keskmiste sõrmedega lehvitava kassi nimest Lord Nermal ning tema kuulsusest ja populaarsusest arusaamiseks võib teda tituleerida RIPNDIPi maailma Hello Kittyks. Kes RIPNDIPi loominguga rohkem tuttav, see teab, et kaubamärgi riietel on esinenud mitmeid erinevaid karaktereid, kuid tundub, et rahva lemmikuks on selgelt saanud seesama kiisu. Kui brändi „isa” on Ryan O’Connor, siis Lord Nermali loojaks on hoopiski New Yorgist pärit disainer Jayme Lemperle, tänu kellele võibki näha seda kiisukest nii patjadel, vaipadel, sokkidel kui telefoniümbristel, särkidest rääkimata. Arvestades kiisukese esinduslikkust sotsiaalmeediakanalites on selge, et niipea Lord Nermalist rahval küllalt ei saa.
RIPNDIPi tooted on Eestis müügil Tallinnas, Rotermanni keskuses asuvas kaupluses Reede.

Kollektsiooni keskmes on viis suunda, mis tõlgendavad klassikalisi elemente uues võtmes. Tagasi on täpid, kuid mitte nostalgilisel kujul. Polka dot on rafineeritum ja minimalistlikum, ilmudes tagasihoidlikuna kleitidel ja pluusidel. Kollektsioonis leidub ka abstraktsem tõlgendus loomamustrist. Seega, suvine mängulisus on olemas, ent seda tasakaalustab COSile iseloomulik puhas siluett.
Olulisel kohal on ka materjalid. Drapeeritud pinnad, kortsutatud kangad, reljeefsed tekstuurid ja narmad rõhutavad rõivaste arhitektuurset iseloomu. Siluettides tõusevad esile trendikad balloonlõikelised püksid, mille mahukas vorm lisab klassikalisele suverõivastusele skulpturaalsust. Laiad proportsioonid ja täpselt läbimõeldud lõiked mõjuvad korraga nii elegantselt kui ka pingevabalt – suund, mis on viimastel hooaegadel üha enam kinnistanud oma kohta kaasaegses moepildis.
Nagu brändile omane, on ka värvipalett vaoshoitud – neutraalsed toonid, must, elevandiluu ja pehmed maalähedased varjundid lasevad lõigetel ning materjalidel esile tõusta. Just selline läbimõeldud tagasihoidlikkus on COSi tugevus olnud juba aastaid: rõivad ei püüdle hetketrendi poole, vaid pakuvad kaasaegset garderoobi, mis kestab kauem kui üks hooaeg.
Tutvu COSi uue suvise valikuga galeriis!
Kollektsioon liigub teadlikult muinasjutu ja igapäevaelu piiril. Pealkirja “Gaby and the Beanstalk” kandev kollektsioon ammutab inspiratsiooni muinasjuttudest, sealhulgas “Jack ja oavars” ning “Kuldkihar ja kolm karu”, sidudes need Gabrielle Chaneli eluloo ja moemaja pärandiga. Viited muinaslugudele avalduvad siin eelkõige detailides, mitte kostüümilikkuses. Moeetenduse avanud klassikalise CHANELi komplekti tekstuur meenutab maagilisi oateri. Mujal ronivad taimemotiivid mööda kingakontsi ülespoole, magavat karu meenutav minaudière mõjub kui muinasjutuline leid ning nööbid muutuvad otsekui võluväel pardipoegadest luikedeks.
Sama oluline kui nähtav on Blazy jaoks ka rõivaste sisemus. Taskutesse, voodritesse ja CHANELile iseloomuliku keti külge on peidetud amuletid ja argised pisiesemed, mis annavad igale komplektile isikliku mõõtme. Blazy jätkab oma mõtteviisi, et luksus ei sünni üksnes haruldastest materjalidest, vaid ka tähendustest, mida rõivad endas kannavad.
Blazy pöörab kollektsioonis erilist tähelepanu ka rõivaste konstruktsioonile, lähtudes Gabrielle Chaneli veendumusest, et couture peab teenima kandjat, mitte vastupidi. Lopsakate viinapuude ja mürgiste õitega kujundatud Grand Palais’ ruumides esitletud kollektsioonis lõi Blazy teadliku dialoogi kergelt ebatäiusliku esteetika ja ateljeede erakordse käsitööoskuse vahel. Nii ei mõjunud kõrgmood pelgalt muinasjutuna, vaid osana naiste päriselust – rõivastena, milles elada, liikuda ja luua uusi lugusid.