Kai kunstikeskuse 2024. aasta näituseprogrammi avab Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki esimese koostööna valminud näitus “Tsüanookeanid”. 

Näitus võtab fookusesse mereökoloogia, kliimamuutused ja liikide kohanemise, mõtiskledes ühisest vastutusest meie kõigi lahutamatuks osaks oleva planeedi ees. Omavahelises dialoogis loovad Õllek ja Laitinen veeauru ja ultraheliga sünergilise installatsiooni, mis võib sarnaneda veealuse kogemusega. 

“Kristina ja Tuomase praktikas on mitmeid sarnaseid teemasid, millega nad on oma fookusest lähtuvalt aastaid tegelenud. Kokku saavad teravad keskkonnateemad Läänemere näitel ning uurimus liikide kohanemisvõimest võimalike tulevikustsenaariumite jaoks. Mõlemad kunstnikud olid ühisest koostööst vaimustuses ning näituse jaoks valmis kummaltki seeria uusi teoseid. Eriti hea meel on selle üle, et Laitineni uue Jaapanis filmitud kaheksajala video maailma esilinastus toimub just Kais,” toob välja näituse kuraator Karin Laansoo. 

Kunstipreemia ARS Fennica 2023 nominent Tuomas A. Laitinen on hetkel üks tuntumaid Soome kunstnikke. Laitinen on aastaid uurinud peajalgsete käitumist, vaadeldes liikide kujumuutmis- ja kohanemisvõimet. Kais on tervikuna eksponeeritud tema 2016. aastal alustatud klaasist skulptuurid seeriast „Ettepanek kaheksajalale“, kusjuures uusimad neist on valminud 2024. aastal.  Lisaks toimub kunstniku 2023. aasta detsembris Okinawa teadus- ja tehnoloogiainstituudis filmitud teose esmaesitlus, mis jälgib, kuidas kaheksajalad kohanevad neile eluruumiks ja mänguasjaks pakutud klaasskulptuurides. 

Kristina Õlleki viimase kuue aasta loomingu võtmekohaks on mereökoloogia, lähenedes sellele erinevate juhtumiuuringute kaudu nii teaduslikult, spekulatiivselt, isiklikult kui geopoliitiliselt. Kai näituse jaoks loodud uued fotod ja installatsioonid keskenduvad Läänemerele ning selle madala hapnikusisaldusega “surnud tsoonidele”.  Ruumi keskse ja läbikumava konstellatsioonina ripuvad kunstlikult kasvatatud meresoolast, tsüanobakteritest ja rohelisest fluorestseeruvast pigmendist koosnevad teosed. Veega täidetud akvaariumites kasvab ja kohaneb Õlleki soolainstallatsioon kogu näituse vältel.

Laupäeval, 27 jaanuaril kell 14 toimub näitusel avatuur koos kunstnikega. 

Näitus “Tsüanookeanid” jääb avatuks 4. augustini 2024. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.