Reedel, 1. detsembril kell 18.00 avatakse A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL aasta 2023 meeleolusid ja suundumusi peegeldav ehtekunsti näitus “HELK”. Näitusel osaleb 45 kunstniku ning enamus teoseid on esmaesitlusel. Näituse kujundajaks on skulptor Anna Mari Liivrand, koordineerijaks Sille Luiga.

A-Galerii aastanäitus on kui helk kogu peegelduste särast, mida ehtekunstnikud loovad ja seni loonud on. Helk koondab kogu valguse ühte punkti ning pillub seda siis väsimatult laiali. Pelk helk, mis võib tunduda pealiskaudse sädelusena, kujuneb vahel suure lohutuse allikaks…

“Helk on justkui tardunud aeg, imeline hetk katkematus ajavoolus. Heureka! Selgus ja avastus… see, mida otsib iga loovisiksus. Selle leides sünnib midagi ainulaadset, midagi, mis toob rahu hinge, ärgitades tegutsema,” kõlab näituse tutvustuses. “Mahedalt kõlisev hõbekulin, sõrmes olevalt briljandilt või võõra kuldhambalt teravalt silma pistev päikesejänku kätkeb omapärast üllatust. Helk ehtelt on puänt ja täpp i peal, mis ületab ootusi ning seeläbi ülendab tervikut. Kõiki A-Galerii kunstnikke kokkukutsuv näitus “HELK” küündib aastat niisamuti kaunilt lõpetama.”

Tänavusel näitusel osalevad: Adolfas Saulys, Agnes Veski, Aino Kapsta, Ane Raunam, Anneli Oppar, Anni Kagovere, Egle Sitkauskaite, Eilve Manglus, Ene Valter, Erle Nemvalts, Guntis Lauders, Hansel Tai, Henri Mardisalu, Ivar Kaasik, Ive Maria Köögard, Kadi Kübarsepp, Kadi Veesaar, Kärt Summatavet, Katariina Kriipsalu, Kati Erme, Keesi Kapsta, Elis Liivo, Kertu Tuberg, Kertu Vellerind, Krista Laos, Krista Lehari, Liina Lelov, Liisbeth Kirss, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Mari Relo-Šaulys, Merike Balod, Raili Vinn, Riin Somelar, Sille Luiga, Tamara Sergijenko, Tea Vellerind, Triin Kukk, Ülle Kõuts, Ülle Voosalu, Ulrika Paemurru, Urve Küttner, Valdek Laur, Viktorija Lillemets ja Yu Fang Hu.

Uuri lisa Facebookist. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.