On väheseid muusikuid, kes suudavad üksi laval musitseerides panna iga kontserdi lõpus publiku püsti tõusma ning ennastunustavalt aplodeerida, Daniel Herskedal on aga muusik, kes on seda suutnud ja igal pool üle maailma. Tema muusika kerkib tema kodumaa maastikest, aga need maastikud on nõnda ebamaised, et avaldavad mõju igale Herskedali loodud helile, tekitagu seda siis tuuba, trompet, basskitarr, elektroonika või inimhääl ja see ei jäta kedagi külmaks. Seda kõike saab kuulda 3. detsembril kell 18.00 Niguliste muuseumis festivalil Jõulujazz.

Norra multiinstrumentalist ja helilooja, tuubavõlur Daniel Herskedal on andekas Norra muusik, kelle mitmekülgne talent on teinud temast tähelepanuväärse artisti kaasaegsel muusikamaastikul. Herskedali muusikaline teekond algas varakult, kui ta hakkas õppima metsasarve ja hiljem tuubat. Tema kirg muusika vastu viis ta Trondheimi Muusikaakadeemiasse, kus ta süvenes džäss- ja klassikalisse muusikasse ning magistrikraadi on ta omandanud Kopenhaageni Rütmimuusika konservatooriumis jazztuuba erialal. Tema väljapaistvad oskused tuubamängijana on teinud temast nõutud muusiku mitmete tunnustatud ansamblite, sealhulgas Trondheimi jazzorkestri liikmeks. Herskedal on tuntud ka kui helilooja, kes suudab oma loomingus luua sügavaid emotsionaalseid maastikke, tema  helikeel on mitmekesine, kõikudes õrnast meloodiast jõuliste rütmide ja harmooniateni. 

Lisaks on ta välja andnud välja seitsme albumi jagu soolomuusikat, millest iga tõestab, et Herskedal suudab võluda oma instrumentidest välja elavaid kujutluspilte ning siduda muusikas erinevaid žanre. Herskedali muusikat on nimetatud ka kinematograafiliseks, mistõttu pole ime, et tal paluti 2019. aastal mängida tuubaga Joe Talboti auhinnatud mängufilmi „The Last Black Man in San Francisco” muusikat. Auhindu on Herskedal pälvinud omajagu, näiteks pärjati tema 2021. aastal ilmunud album „Harbour” British Presto Musicu maailma parima jazzalbumi tiitliga. 

Jõulujazzile tuleb Herskedal soolomaterjaliga kauamängivalt „Call for Winter” (2020). Väidetavalt mängis Herskedal kõnealuse albumi sisse kusagil oma kodumaa eraldatuses. Kes on käinud Norras, teab, et see on haigekstegevalt ilus paik, mille mäed mõjuvad kui kivistunud virmalised ning mis tundub sageli nagu reaalsuseks muundunud muinasjutt. Selline maastik võib hinge lõhestada – aga lõhest saab imbuda välja inimlik vastus maailma ebamaisele ilule. Herskedali muusika on tema kodule sarnaselt avar, majesteetlik ja salapärane. Juba lugude pealkirjad on tulvil põhjamaiseid märksõnu: talv, vesi, jää, igikelts, liustikud, pööripäevad, ilvese jäljed ja kotka lend. Muusikaga on sama asi: tuuba- ja trompetihelid pulseeriksid justkui otse keset karget maastikku ja kerget õhku, kerkiksid pinnasest, voogaksid laotusest. 

Piletid 3. detsembril kell 18.00 Niguliste muuseumis toimuvale Daniel Herskedal Jõulujazzi kontserdile on saadaval Piletikeskuses. 

„Suvi on käes!“ sõnab INGER oma värskest singlist „nagu eelmine suvi“ rääkides. „Loodan, et selle laulu saatel saame veeta ühe eriti meeleoluka, spontaanse ja mälestusterohke suve.“ 

INGERi uus singel „nagu eelmine suvi“ on kerge ja päikeseline lugu, mis kutsub nautima suve ilma liigse planeerimise ja ülemõtlemiseta. Laul räägib seiklustest ja hetkedest, mis sünnivad ootamatult ning jäävad meelde veel pikaks ajaks. „Suvel tuleb rohkem sisse selline tunne, et ärme mõtle üle – lähme lihtsalt sõidame kuhugi ja teeme midagi ägedat. Need kõige paremad mälestused sünnivad sageli just siis, kui midagi pole ette planeeritud,“ kirjeldab muusik loo sünnilugu.

Puhkamise asemel ootab INGERit ees aga töine suvi. Lisaks esinemistele ja muusikale on ta vastu võtnud uue väljakutse -–valmistada erinevate maitsetega tiramisusid ning pakkuda neid suve jooksul erinevates paikades üle Eesti. Kui küsida, milline tiramisu maitse kirjeldab kõige paremini uut singlit „nagu eelmine suvi“, ei pea INGER kaua mõtlema. „Kindlasti klassikaline tiramisu. See on natuke nostalgiline ja selline maitse, mille juurde tahad ikka ja jälle tagasi tulla. Täpselt nagu need head suvemälestused.“

Artist loodab, et uus lugu saadab kuulajaid kogu suve vältel ning loob tausta hetkedeks, mida aasta pärast meenutades öeldakse: „See oli täpselt nagu eelmine suvi.“ Singli kaasautoriteks on produtsendina Markus Palo ning laulukirjutajana Ingel Marlen Mikk (artistinimega An-Marlen).

Kuula uut lugu Spotifyst!

An-Marlen ja Kermo Murel avaldasid ühise singli „Tähtede eest”, mille sünd ulatub tagasi aega, mil artistid astusid TV3 „Su nägu kõlab tuttavalt” laval üles Modern Talkingu kehastustena. Toonasest telehetkest kasvas ajapikku välja mõte teha koos muusikat ka väljaspool paroodia ja karakterimängu raamistikku.

An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.

Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.

Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.