Foto: Lilian Merila
Kuigi hüpikpoe avamisel jagas Karmen väga avameelselt oma moemärgi loomise tagamaid, siis leidsime, et tahaksime teda natuke veel küsitleda. Seda me ka tegime.
Karmen, tihtipeale inimesed ei hooma, mida ühe kollektsiooni või isegi brändiga väljatulemine tähendab. Kui kaua sul läks aega ideekillukesest esimese valmiskollektsioonini?
Moodboard’i kokku panek läks suhteliselt kiiresti, sest mul on alati olnud silme ees täpselt see, mis mulle meeldib. Aga siis sellest kõigest valida, mida jätta ja mida kollektsioonist välja võtta – need asjad muutusid pidevalt ja oli ka selliseid „peaga vastu seina jooksmise” hetki. Mustrid ja prindid joonistasin või kritseldasin ise ning tahan seda jätkata ka tulevikus. Joonistamine on mulle isiklikult väga oluline – see annab juurde erinevust ja isikupära. Pakenditest lasin teha mõned näidised ja proovid, aga materjalide kohta teadsin kohe, mida tahan. Kokku võttis see protsess enne lansseerimist kuskil poolteist aastat.
Sinu töö modellina on viinud sind igale poole üle maailma. Kas ja kuidas on erinevate kultuuridega kokkupuude mõjutanud sinu disaini esteetikat?
Reisides ja töötades olen kohtunud väga paljude inimestega, kellel on erinevad stiilid ja iseloomud, mis on väga huvitav. Samuti on mind mõjutanud erinevate linnade arhitektuur, kunstimuuseumid, mida külastan tuttavates linnades alati, kui aega on. Uues kohas tuleb appi Google’i otsingumootor. Loomulikult mängib rolli ka mu enda maitse ja iseloom, mis on ajapikku ja kogemustega muutunud. Mida rohkem saan kogeda ja näha, seda suurem ja parem on silmaring.
Uneriided on ennekõike seotud mugavusega. Sinu omad on ka silmapaistvalt šikid. Kuidas sündis selline tasakaal ning kas see oli sul algusest peale eesmärgiks seatud?
Kuna ma olen pool elust elanud välismaal, siis nägingi, et näiteks Roomas ja New Yorgis on pidžaamade kandmine olnud moes mitu aastat – ka mina kandsin tihti pidžaamasid näiteks õhtusöökidel. Eestis seda kultuuri veel ei ole. Seega võtsingi eesmärgiks mõne disainiga võtta rohkem street style’i suuna – et see poleks täiesti pidžaama-pidžaama. See on minu suund ka tulevikus. Minu idee oli algusest peale mugavus, kuid luksuslike materjalidega, et lisada veidike elegantsust. Mugavuse saab tuua ka väljapoole kodu! Paar toodet on sallkraega ning näiteks The Snuggly Poppies pidžaama on minu meelest kontsadega väga šikk. Sellise ilusa ja kvaliteetse siidiga on väga luksuslik ringi käia!
Teed hetkel ettevalmistusi uue kollektsiooniga väljatulemiseks. Kuidas sa seda kollektsiooni kirjeldaksid ning kas on mingeid konkreetseid materjale või disainielemente, mida sellelt oodata võime?
Tõsi, uus kollektsioon on juba tegemisel. Jätkan 100% Mulberry siidiga, et tooted oleksid kvaliteetsed ja mugavad. Võin juba ette öelda, et tulemas on ka kleite!
Moetööstuses on jätkusuutlikkus ja eetilised praktikad muutunud üha olulisemaks. Kuidas sina suhtud nendesse põhimõtetesse oma kollektsioone luues?
Nagu eelmises vastuses mainisin, siis kasutan ainult kvaliteetset materjali, sest minu jaoks on väga oluline toote vastupidavus ja mugavus. Alati on rõõm saada tagasisidet klientidelt nii disainide kui ka värvide kohta. See annab palju, kui kliendid on tootega rahul, ja see annab ka endale uusi ideid. Minu jaoks on väga oluline, et minu loodud toode oleks tõesti selline, mis kestaks ja pakuks pikaks ajaks rõõmu. Isegi pakendini välja – on oluline, et klient saaks wow-emotsiooni ja pakendi avamine paneks tal näo särama. Kusjuures, praeguse pakendi kohta olen saanud palju tagasisidet, et seda kasutatakse ka edasi erinevatel viisidel, mida on väga tore kuulda.
Muidugi on siid väga keskkonnasõbralik materjal, nööpidena kasutan pärlmutrit. Samuti loon selliseid värve ja printe, mis oleksid aegumatud.
Rahvusvahelise modelli ja disainerina oled kahtlemata seisnud silmitsi väljakutsetega, kuid saavutanud sealjuures märkimisväärset edu. Milliseid nõuandeid annaksid moemaailma murdmist ihaldavatele noortele modellidele ja disaineritele?
Modellina saan anda palju nõuandeid, kuid disainerina ma päris sealmaal veel ei ole. Olen modellina ligi kahekümne aasta jooksul küll näinud maailma ikoonilisemate disainerite tööprotsesse, kuid isiklikult on mul sinna veel pikk tee minna. Modellina tooksin välja neli soovitust:
1. Ära anna alla, kui raskeks läheb!
2. Tihti tuleb ette sõna „ei” ja see on okei.
3. Paljud kurdavad, et peavad olema üksi, ilma pere või sõpradeta. Mina ütlen, et üksi olemine on parim viis aru saada, kes sa oled, ja kindlasti muudab see sind inimesena tugevamaks ja iseseisvaks. Nii et pigem naudi seda!
4. Pea alati meeles, kust sa oled tulnud, ja ole kõigi vastu viisakas!
Ning lõpetuseks mõned lühiküsimused ka:
Viimane raamat, mida lugesid? Franz Kafka „The Metamorphosis and Other Stories”.
Sinu lemmikrestoran? Londonis asuv Jaapani restoran Umu.
5 asja, mis ei puudu sinu käekotist? Kusjuures, ma ei ole väga suur käekotiinimene. Tavaliselt panen kõik vajalikud asjad taskutesse! Aga, kui mul on käekott, siis: huulepalsam, rahakott, võtmed, kulmugeel, paber ja pastakas, telefon…
Kelle arvamust usaldad kõige rohkem peale iseenda oma? Abikaasa ja parima sõbra. Nende kahe arvamust tõesti usaldan, aga lõpuks – mis iganes nende arvamus ka on – on olukordi, kus pean usaldama ainult iseennast.
Ütle enda kohta üks fun fact. Meeldib väga palju süüa, see on tõesti tõsi! Kes mind väga hästi teab, võib seda kinnitada. Meeldib ka palju raamatuid lugeda. Ootan alati soovitusi!
Uudista Karmen Pedaru viimast kollektsiooni galeriis!
Karmen Pedaru hüpikpood jääb Kaubamajas avatuks 1. jaanuarini 2024. Samuti on Karmen Pedaru kollektsioonid saadaval veebipoes karmen-pedaru.com.
Anni, täpselt kuu aega avatud Hooaega on selja taga – milline hetk või tagasiside on Sind selle aja jooksul kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?
Mind on kõige rohkem üllatanud see, kui palju võib ühte päeva korraga mahtuda – nii probleeme kui rõõme. Õnneks on kiidusõnu olnud märksa rohkem kui virisemist. Meie juurde satub nii palju toredaid inimesi ja olen oma klientuuri eest südamest tänulik.
Eriti eredalt on meelde jäänud ühe meesterahva kommentaar: „See uus Anni kohvik on viimase aja parim asi, mis Eesti Vabariigis juhtunud on!“ See teeb tõesti meele heaks, sest ma teen kohvikut selleks, et pakkuda inimestele rõõmu ja head tunnet.
Kui midagi peakski meie kohvikus kellelegi meele mõrudaks tegema, siis kindlasti ei ole see tahtlik. Me alles õpime ja harjutame iga päev ning anname endast parima, et teha asju nii hästi, kui oskame ja õigeks peame. Seega palume ka veidi andestust alguse väikeste apsakate eest.
Kõik road on loodud Sinu signatuurretseptide põhjal. Milline roog menüüst on kõige rohkem “Anni Arro nägu” – ja miks just see?
Nii-öelda vanast ajast jätsin menüüsse küpsetatud kitsejuustusalati. Selles on palju maitseid, mis on väga minulikud – peet, grillitud paprikad, läätsed, hummus, kitsejuust… Selline mõnus magusa ja hapu mäng.
Kui peaksid Hooaja kirjeldama kolme sõnaga, mis ei ole seotud toidu ega joogiga, siis millised need oleksid?
Helge, rõõmus ja soe.
Oled öelnud, et e-poodide ajastul on poes käimine omaette sündmus. Kuidas üks kohvik saab seda sündmuslikkust Sinu meelest võimendada?
Hea toit kosutab hinge ja teeb meele heaks. Šoppamine on minu meelest päris väsitav töö, mistõttu olen Kaubamaja pikaajalise kliendina ammu tundnud puudust kohast, kus saaks vahepeal jalga puhata, midagi mõnusat süüa, aknast välja vaadata ja rahulikult kohvi juua. Nüüd on see väike „oaas“ lõpuks olemas.
Ja lõpetuseks. Millise koogi, söögi või joogiga peaks sinu arvates tähistama üht eriti head Kaubamaja ostu?
No klaasike šampanjat ei tee kunagi kunagi halba! Ja kindlasti ka killuke meie Mari tehtud imelist kooki. Minu lemmik on tema Napoleoni kook… või siis granadilli-vaarika makroonikook.
View this post on Instagram
Anni Arro kohvik Hooaeg ootab külalisi Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas E-L kell 10-20 ja P 10-18.
Täna musta rõivastust eelistav, tätoveeritud ja karismaatiline Sorcinelli kasvas üles Mondolfos, Marche piirkonnas, kudujate ja õmblejate peres. Juba 13-aastaselt mängis ta orelit mitmetes Itaalia katedraalides, avastades varakult sakraalse muusika harmooniat ja pühade ruumide võimsat mõju. Hiljem täiendas ta end püha kunsti ja ajalooliste kangaste vallas.
Kunstnik paljude annetega
Lisaks muusikale tegeles Sorcinelli nooruses fotograafia ja maalimisega, arendades oma loomingulist käekirja eri meediumite kaudu. Tema jaoks olid kirikuruumid ja nende detailid – valgus, suitsutus, kangad, geomeetrilised proportsioonid ja sümbolid – olnud pidevaks inspiratsiooniallikaks.
2001. aastal asutas Sorcinelli LAVS stuudio, mis keskendus liturgiliste rõivaste ja kirikutarvikute valmistamisele. Tema ateljeest kujunes kiiresti autoriteetne nimi, mille looming leidis tee ka kõige kõrgematesse kirikuringkondadesse. Sorcinelli riietas nii paavst Benedictus XVI kui ka paavst Franciscust – viimasele valmistas ta 2013. aastal esimese liturgilise rõiva pärast paavsti ametisse astumist.
Sakraalsest kõrgmoest olfaktoorse kunstini
Kuigi Sorcinelli nimi kinnistus esmalt kirikurõivaste kaudu, avas ta 2013. aastal uue loomepeatüki – nišiparfüümimaja UNUM. Tema esimene aroom, LAVS, sündis liturgilisest praktikast: kõik tema eritellimusel valmistatud kirikurüüd ja aksessuaarid immutati spetsiaalse viirukiga, enne kui need ametlikult üle anti. See lõhn kandis endas sakraalset sügavust, tamme, vürtside ja suitsuse viiruki tumedat aroomi.
Täna on Sorcinelli parfüümimaja kollektsioonid kui olfaktoorsed rätsepatööd – iga aroom on sügav teekond vaimsuse ja esteetika poole. Inspiratsiooniallikad on laiad ja ootamatud: gootiline arhitektuur, religioonide sümbolid, sakraalne muusika, aga ka udu, valgus ja isegi looduskatastroofid. Tema looming liidab näiliselt vastandlikke poolusi – liturgia ja sensuaalsus, sügav usk ja eneseväljenduse vabadus.
Igavese tasakaalu otsingul
Sorcinelli on öelnud, et lapsepõlves ema kõrval kirikut koristades sai ta esimest korda tajuda ilu sügavamat tähendust. Just need lihtsad, kuid tähendusrikkad kogemused said tema elu ja loomingu nurgakiviks. Ta on ka avameelselt rääkinud oma usust, identiteedist ja vajadusest leida tasakaal kiriku traditsioonide ning isikliku vabaduse vahel. “Parfüüm on teinud mind vabaks,” on ta öelnud, viidates, et lõhn võimaldab tal väljendada end terviklikult – kunstniku, uskliku ja inimesena.
Tänapäeval tegutseb Sorcinelli oma ateljees Santarcangelo di Romagnas, töötades edasi nii sakraalsete rõivaste kui ka parfüümidega. Tema nišiparfüümibränd on kogunud austajaid üle maailma, ennekõike julguse poolest seada ilu ja vaimsus ühte joonesse, pakkudes lõhnaelamusi, mis on korraga intiimsed, müstilised ja rabavalt originaalsed.
Filippo, Sa alustasid muusikuna, mängides juba 13-aastaselt katedraalides orelit. Millist rolli mängib muusika sinu loomingus täna?
Muusika on jätkuvalt iga minu liigutuse alus. Orel, mida ma noorukina mängisin, õpetas mulle, et loominguline elu sünnib harmooniatest, pausidest, vaikustest ja äkilistest dissonantsidest, mis omaks võetuna annavad tähenduse. Kui loon kirikurüüd, kujutan ette polüfoonilist akordi, milles värv saab noodiks ja kangas rütmiks. Kui loon lõhna, elan seda kui nähtamatut kompositsiooni, mis levib õhus.
Sa kasvasid üles kangrute ja õmblejate peres. Kui palju on see taust – kangad, käsitöö, liturgiline maailm – mõjutanud sinu stiili ja esteetikat?
Mu perekond andis mulle edasi käte väärtuse. Ma hingasin sisse värskelt kootud lina lõhna, kuulasin kangastelgede rütmi, jälgisin ema ja isa kannatlikke liigutusi. Need žestid õpetasid mulle, et ilu sünnib pühendumisest ja täpsusest. Kui ma asutasin LAVS-i, muutsin selle pärandi liturgiliseks keeleks, luues kirikurüüd, mis säilitavad mälestust ja vaimsust.
Püha Benediktus õpetab: “Ut in omnibus glorificetur Deus” – et kõiges saaks Jumal austatud. See lause juhib minu tööd: kangas muutub palveks, niit liturgiliseks aktiks, vorm müsteeriumi hääleks, mis antakse maailmale.
Milline on olnud kõige meeldejäävam hetk sinu koostöös Rooma paavstidega?
Kõige meeldejäävam hetk on üleandmine. Kui kirikurüü liigub minu käest paavsti kätte, muutub minu loodud ese liturgiliseks instrumendiks. Sel hetkel saab iga detail – värv, tikand, kanga tekstuur – osaks universaalsest palvest.
Millal saabus see otsustav hetk, mil tundsid, et lõhnast saab sinu kunstilise teekonna järgmine väljendusvahend?
Otsustav hetk saabus siis, kui mõistsin, et parfüüm võib anda hääle sellele, mida kangas ja muusika enam ei suutnud kanda. Lõhn siseneb kehasse nähtamatult ja jääb kestvaks mälestuseks. See on ühtaegu intiimne ja universaalne keel.
Iga parfüüm, mille loon, algab partituurina: lõhnanoodid muutuvad akordideks, aroominüansid meloodilisteks liinideks. Paul Claudel on kirjutanud: “Lõhn on mälestus, mis ei sure kunagi.” Nendes sõnades tundsin ära oma missiooni.
Oled öelnud, et parfüüm on teinud sind vabaks. Mida tähendab vabadus sinu jaoks?
Vabadus ei ole piiride puudumine, vaid tähenduse täielikkus. Parfüüm tegi mind vabaks, sest muutis minu kogemused keeleks. See kogus kokku haavad ja mälestused, usu ja igatsuse ning pakkus neid maailmale kunsti kujul. Kunstnikuna tähendab vabadus luua ilma maskideta, pakkuda seda, kes ma tegelikult olen. Inimesena tähendab vabadus oma identiteedis väärikalt elada, ilma hirmuta, lastes oma elul saada tunnistuseks.
Sinu loomingus põimuvad pühalikkus ja sensuaalsus, traditsioon ja julgus. Kas tunned vahel, et pead nende maailmade vahel tasakaalu otsima?
Ma tajun neid teineteist täiendavatena. Mu elu on alati otsinud ühtsust elementide vahel, mis näivad vastandid. Püha valgustab ihu, sensuaalsus säilitab igatsuse Jumala järele, traditsioon avaneb uuele, julgus sünnib armastusest juurte vastu.
Millised on olnud kõige ootamatumad inspiratsiooniallikad sinu parfüümikollektsioonides?
Minu inspiratsiooniallikad sünnivad alati elatud kogemusest. Hommikune udu muutub piimjaks akordiks, matemaatika tõlgib end täpseteks lõhnalisteks proportsioonideks, gooti kunst vertikaalsuseks ja läbipaistvuseks. Iga element võib muutuda lõhnaks, sest parfüümil on võime säilitada asjade olemus. Rainer Maria Rilke on kirjutanud: “Ilu on õuduse algus.” Ma usun, et just seda mu parfüümid otsivad: anda hääl ilule, mis korraga vapustab ja samal ajal lohutab.
Sinu teosed on leidnud koha nii muuseumides kui ka nišiparfüümide austajate riiulitel üle maailma. Kui oluline on sinu jaoks publiku vastuvõtt?
Publiku vastuvõtt on minu töö lahutamatu osa. Iga parfüüm, iga kirikurüü, iga kompositsioon sünnib jagamiseks. Kui muuseum avab mu loomingule oma uksed või kui parfüümihuviline valib selle oma ellu, tunnen, et töö on leidnud täitumuse.
Kunst elab dialoogis ja parfüüm on ehk kõige intiimsem dialoogi vorm: see siseneb mällu, saadab žeste, loob nähtamatuid sidemeid. Minu vastutus on luua autentselt, et need, kes mu loomingut vastu võtavad, leiaksid sealt alati tõe sädeme.
On sul seoseid ka Eestiga?
Eesti on minu jaoks põhjapoolse valguse, sügavate vaikuste ja erakordse muusikakultuuri maa. Ma tean selle orelitraditsiooni, koore, Arvo Pärdi loomingut, kes muutis vaikuse palveks. Oma parfüümide esitlemine Eestis oleks mulle ühtaegu au ja igatsus, sest tunnen, et see maa kannab endas mulle lähedast tundlikkust: lihtsust, rangust ja vaimsust, mis on muudetud kunstiks.
Tutvu Filippo Sorcinelli parfüümidega Kaubamaja Lõhnatoas ning veebipoes kaubamaja.ee!
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta talvenumbris.
