Foto: Symmetrista
„Rinnakabinettidesse pöörduvad naised rinnavähi hirmu kõrval järjest sagedamini ka murega rindade visuaalse välimuse pärast,“ räägib Üleriigilise Ämmaemanda Nõuandetelefoni üks asutaja, ämmaemand Maila Teramees. „Selline hirm on põhjendatud, kuid vihjab ka naiste vähesele teadlikkusele rindu puudutavatel teemadel.“
Symmetrista kaasasutaja Merlin Seeman tõdeb, et kuigi tänapäevane ühiskond on palju avatum, on näha, et rindu puudutavad teemad on justkui tabu, millest rääkimine ebamugav või puudulik. „Rinnamurega ei julge või häbenevad naised isegi lähima sõbranna poole pöörduda ning sageli jäädaksegi oma küsimustega üksinda, mis mõjutab tugevalt elukvaliteeti,“ tõdeb Seeman lisades, et naised, kellel on erinevas suuruses rinnad arvavad, et nad on oma asümmeetriaga maailmas üksinda, sest poes müüdav pesu on ebamugav, ei anna vajalikku toestust ning pärsib enesekindlust. Nii on Seemani sõnul asümmeetrilise rinnaga naistel tihti probleeme rühiga ning pidevast sportrinnahoidjate kandmisest tingitud lame büst.
„Rindade asümmeetrias pole aga tegelikult midagi unikaalset, vaid see on sageli geneetiline või siis põhjustatud organismi hormonaalsetest muutustest. Tihti on asümmeetria näiteks imetamise tagajärg,“ selgitab Teramees. Symmetrista poolt läbiviidud uuringust selgub, et rindade suuruse vahe põhjustab naistes ebakindlust eelkõige kandes liibuvamaid või suurema dekolteega riideid, lisaks rannas, spordiklubis ja erinevatel pidulikel sündmustel. „Mõneti pole selles midagi imestamisväärset, sest eks iga naine soovib bikiinides või kaunis peokleidis näha suurepärane välja. Teisalt on selle taga kindlasti ka ühiskonnas kulutulena levivad iluideaalid, mis alguse saanud välismaistest seriaalidest, kus loomulikuks iluks loetakse aastaringse päikesepruuni jume, pikkade jalgade ja täidlaste huulte kõrval ka ideaalset, otsekui barbinukulikku rinnapartiid. Päriselu on aga midagi muud,“ räägib Seeman. Seetõttu ongi tema sõnul vaja julgustada naisi avatumalt rääkima rindade eripäradest, levitamaks arusaama, et ilus ei tähenda ilmtingimata kaht täiuslikku B- või D-korvi, vaid ka mitmekordse suurusvahega rindade üle võib uhke olla, sest asümmeetria ei ole põhjus, miks ei peaks saama elada täisväärtuslikku elu.
„Oleme loonud teemaviite #Icherishmyboobs ja kutsume naisi seda sotsiaalmeedias kasutama. Meie soov on, et iga naine tunneks end oma kehas hästi ja ei hoiaks ennast tagasi ainuüksi seetõttu, et tal on rinnapartii, mis justkui ei vasta ühiskonnas kehtestatud ideaalinormidele ja pesumaailmas väljakujunenud standarditele.“
View this post on Instagram
Teramees rõhutab siiski, et oma keha üle uhke olemise kõrval tuleb igasugustesse kõrvalekalletesse suhtuda äärmise tõsidusega ning konsulteerida spetsialistiga. „Eriti kui muutused on järsud, tuleks kiiresti pöörduda rinnakabinetti. Ööpäevaringset nõu saab ka helistades Üleriigilisele Ämmaemanda Nõuandetelefonile 12252.“
Teemaviidet #Icherishmyboobs on oodatud kasutama sotsiaalmeediaplatvormidel kõik naised, olenemata nende rinna suurusest, kujust või eripäradest. „Me tahame, et rinnamurega naine leiaks kiiresti kindlustunde, et ta pole üksinda ning üksteist toetades muutuksid senised iluideaalid. Et seni oma rindu peitnud naine julgeks selja sirgu ajada ning tunda end täisväärtusliku naisena,“ räägib Seeman.
Volta SKAI kõrghoone ehitus algas 2025. aasta detsembris ning hoone esimene torn valmib 2027. aasta keskpaigas. Kahe 12-korruselise torniga projekt kerkib Volta kvartali ja Kalaranna tänava nurgale, aadressile Krulli 10, pakkudes panoraamvaateid Tallinna lahele, vanalinnale ja Noblessneri jahisadamale. Hooned kerkivad rannikuäärsele kõrgendikule, mis tagab vaadete säilimise ka tulevikus.
Volta SKAI kodude hinnad algavad 249 900 eurost. Eduka mitte-avaliku eelmüügi lepingute kogumaht ulatus 8,45 miljoni euroni. „Volta SKAI müügiedu näitab nõudlust uue elamispinna järele, kus hinnatud asukoht, kvaliteetne arhitektuur, läbimõeldud planeeringud ja ainulaadsed vaated moodustavad terviku,” ütles Endoveri tegevjuht Roul Tutt. „Ostjad hindavad võimalust soetada kodu, kus privaatsus ja avarad merevaated on tagatud ka aastakümnete pärast. Eelmüük kinnitas, et ka eksklusiivse kinnisvara vastu on Eestis nõudlus kõrge – Volta SKAI esimeses tornis asuvad SKAI Villa katusekorterid on suuremas osas juba omaniku leidnud,” rääkis Tutt.
Arhitektuur, mis avab linna uue nurga alt
Volta SKAI arhitektuurilise lahenduse on loonud ARS Projekti meeskond, kelle portfellis on ka Maakri kvartali ja Rocca Towersi kõrghooned. „See maja on kõigist Endoveri hoonetest kõige ekspressiivsem ja väljendusrikkam,” sõnas ARS Projekti arhitekt Rasmus Tamme. Kalaranna, Tööstuse ja Krulli tänava nurgale kerkiv hoone on oma asukoha tõttu nähtav ja dominantne. „On vähe kohti Tallinnas, mis avavad linna täiesti uue nurga alt – Volta SKAI avab kõrgendatud pinnaselt 360-kraadised vaated merele, vanalinnale ja linnasüdamele,” ütles Tamme.
Kõrghoonete välisarhitektuuri liigendavad ulatuslikud klaaspinnad ja efektsed kumerdatud nurgarõdud, mis toovad arhitektuuri voogava joone. Panoraamsed aknad muudavad silmapiiri loomulikuks osaks interjöörist ning avavad ruumid nii päevavalgusele kui õhtutulede särale. „Iga joon loodi selleks, et defineerida nii uut linna siluetti kui ka igapäevast elukeskkonda. Need kodud sobivad ühtviisi hästi noorele perele, mitmele põlvkonnale kui ka neile, kes hindavad kvaliteetset eluruumi,” rääkis Tamme.
Moodne 15 minuti linna põhimõttel toimiv kvartal
Volta SKAI kerkib Volta kvartalisse, mis on Endoveri üks olulisemaid ja edukamaid arendusi. Juba täna on Põhja-Tallinn muutunud pealinna uueks tõmbekeskuseks, kus kohtuvad tehnoloogiaettevõtted nagu Wise, kultuuripiirkonnad nagu Noblessner ja elukvartal nagu Volta. Volta SKAI arenduse käigus rekonstrueeritakse Kalaranna, Tööstuse ning uue Krulli tänava ristumiskohale kaasajastatud fooriristmik ning rajatakse esimene osa uuest Krulli tänavast, parandades ühendusi Põhja-Tallinnas.
Volta SKAI hoonete kompleksis ja vahetus ümbruses avaneb omakorda järjest tugevam kvartali lisaväärtuste kiht: uusim tipptasemel spordiklubi MyFitness, lisaks Volta Padel, kohvikud, poed, pagariärid, lastehoid ja lemmikute grooming ning elu toetavad teenused ja vaba aja veetmise võimalused. Peagi saab kvartal ka oma lasteiaia ja pargiala. Lähedal on Noblessneri jahisadam, Krulli tehnoloogialinnak, Kalamaja park ning südalinn 10 minuti kaugusel.
Volta SKAI kodudega saab tutvuda aadressil voltaskai.endover.ee.
On teada, et naha vananemist ei määra üksnes geenid. Uuringud näitavad, et geneetika roll on vaid 15–20%. Ülejäänu sõltub meie igapäevastest valikutest: elustiilist, keskkonnast, stressitasemest ja ilurutiinidest. Hiljutine Lookfantasticu uuring kinnitas, et just Kopenhaagenis vananeb inimeste nahk Euroopas kõige aeglasemalt. Põhjuseid on mitu – puhtam õhk, vähem otsest päikesekiirgust ja kõrgem elukvaliteet –, kuid lähemal vaatlusel selgub, et taanlannade harjumused võivad kuuluda meie kõigi igapäevaellu.
1. Kodu kui turvaline pelgupaik
Taanlaste jaoks ei ole hygge trend, vaid eluviis. Hubane kodu, kus valgus on pehme, õhtusöögid süüakse küünlavalgel ja mööbelgi kutsub omavahel suhtlema, aitab vähendada kroonilist stressi – üht kiire vananemise suurimat põhjust.
2. Jah saunale!
Saunad ja külmad suplused on Põhjamaades igapäevaelu osa. Regulaarne higistamine aitab organismil vabaneda toksiinidest, mis muidu kiirendavad bioloogilist vananemist. Paljud taani naised käivad saunas vähemalt kord kuus – sageli ka sagedamini.
3. NEAT ehk loomulik liikumine
Kopenhaagen on üks maailma rattasõbralikumaid linnu. Tööle sõitmine, poes käimine ja kohtumistele liikumine rattaga või jalgsi tähendab pidevat NEAT-liikumist (non-exercise activity thermogenesis) – keha töötab, ilma et peaks eraldi trenningut broneerima. See hoiab südame terve ja rakud nooremad.
4. Teadlik söömine ja planeerimine
Taani toidulaual on aukohal kala, marjad, köögiviljad, täisterad ja tervislikud rasvad – kõik need toetavad naha tervist. Kuid oluline on ka mõtteviis: sahvri ja sügavkülma teadlik täitmine, hooajaliste toiduainete hoidistamine ning teadmine, et kodus on alati midagi head ootamas.
5. Mugavus ennekõike
Taanlannade ilufilosoofia on… võtta vabalt. Riided peavad olema mugavad, meik minimaalne – just nii palju, et tunda end hästi. Raske jumestus ja pidev sättimine ei kuulu nende igapäevaellu. Mugavus annab enesekindluse, mis omakorda peegeldub ka välimuses.
6. Loodusega ühenduses
Rohealad, pargid ja meri on Kopenhaagenis alati käeulatuses. Looduses viibimine parandab teadagi õhukvaliteeti, vähendab vabade radikaalide mõju ning aitab kehal ja meelel taastuda. Muide, eksperdid soovitavad veeta vähemalt kaks tundi päevas loomulikus valguses – see aitab reguleerida ka meie bioloogilist rütmi.
7. Vähem on rohkem – ka ilurutiinis
Taanlannad olid minimalistliku nahahoolduse pioneerid juba enne, kui see trendiks sai. Fookus on neljal lihtsal sammul: puhastamine, antioksüdandid (nt C- ja E-vitamiin), aastaringne SPF ning niisutamine. Sageli lisatakse rutiini lõppu näoõli, mis lukustab niiskuse ja kaitseb nahka külma kliima kuivatava mõju eest.
Seega, joonistub selgelt välja, et taanlannade slow aging’u saladused ei seisne imetoodetes, vaid rahulikus rütmis, teadlikes valikutes ja oskuses nautida elu väikeseid hetki. Tehkem järele!
