Foto: Rasmus Valdmann
Elina sõnutsi ei räägi “Oodata” armastusest ega vihkamisest: “See on lugu iseenda austamisest, elus edasiliikumisest, lahti laskmisest ja vaikivast minevikust rahu leidmisest. Ma tahtsin tuua sinna sisse ükskõiksust, sest see on ka tunne. Pole viha, pole armastust – lihtsalt ükskõik. Ja nii saabki vist elus edasi liikuda…”.
Lugu sündis koos Emili Jürgensi ja Elias Hjelmiga Soomes, kus grupil õnnestus veeta paar produktiivset päeva. Elias on andekas noor produtsent, kes koostööd teinud teistegi Eesti artistidega ja sõnu aitas ritta seada Emili. Kogu protsess oli väga orgaaniline ja heas mõttes lihtne. Elina arvates nende trio toimib väga hästi: “Saladuskatte all võin öelda, et meil on lisaks juba paar laulu veel oma aega ootamas.”
“Oodata” loo visuaali tegi Alex Tervinsky. Video on kogumik erinevatest öö hetkedest, kus Elina ei lase end mõjutada mineviku mälestustest, vaid naudib ennast ja keskendub olevikule. Vaata järele:
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!
